ERR-i küsimusele, miks võtab Eesti üle Euroopa Komisjoni direktiive, nagu parklate eelkaabeldamine või LULUCEF-i sektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise nõue, mis täpsemal vaatlusel käivad riigile üle jõu, vastas Michal, et lisaks poliitikutele ja ametnikele peaks direktiivide mõistlikust seirama ka ettevõtjad.

"Energiatõhususe puhul on Euroopa Komisjonis eri ametkonnad, kes õigusakte ette valmistavad, peale seda on majandus- ja sotsiaalkomitee, kus Eestist osaleb kaubandus-tööstuskoja esindaja, kes peaks peale vaatama, enne kui see tuleb Euroopast siia. Ju siis ei märgatud seda. See on aga kõigi ühine asi - poliitikute, ettevõtjate, ametnike. See pole etteheide, vaid mõte, et peame koos leidma üles teatud kohad, sest meie riik pole nii suur, et ametnikel oleks teadmine kõige kohta. Edaspidi saab kõikide asjade läbirääkimine olema põhjalikum, nagu ka justiitsminister Liisa Pakosta eelmisel nädalal rääkis," ütles peaminister Kristen Michal (Reformierakond).

"Kui hiljem selgub, et mõni muudatus ei ole mõistlik - näiteks see parklate kaabeldamine viisil, mis eeldab, et inimesed viibivad pikalt parklates -, siis tuleb vaadata, kuidas seda teha mõistlikumalt. Seda saavad teha riik ja ettevõtjad koos ja vajadusel nõuded Euroopa Komisjoniga läbi rääkida ja vajadusel ära muuta. Nii see Euroopa protsess ju käib. Me pole lõppjaamas ja seda ei maksa nii traagiliselt võtta," ütles Michal.

"Oleme öelnud juba, et ETS 2-e tahame edasi lükata, samuti kestlikkuse aruannete esitamist tahame muuta vabatahtlikuks või perioodiliseks," lisas Michal.

Keskkonna- ja energeetikaminister Andres Sutt (Reformierakond) nõustus Michaliga ja sõnas, et paljud kokkulepped Euroopa Liiduga, nagu ETS 2 või LULUCEF, sõlmiti teistsugusel ajal, sest siis polnud Covid-19, energiakriisid, sõja mõjud või tollisõjad teada.

"Kui midagi on lepitud kokku teises kontekstis, siis see tulebki avada ja üle vaadata. Kui mul oli Euroopa Komisjonis esimene keskkonnaministrite volikogu, siis ma kohtusin ka volinikuga, ja me leppisime kokku, et meie meeskonnad räägivad ja kuidas saab selle (ETS 2 - toim.) ära lahendada. On liikmesriike, kellele on see samuti teema," sõnas Sutt.

Sutt ütles ka, et iga regulatsiooni saab rakendada eri jõulisusega.

"Kui saame kasutada rohkem talupojamõistust, siis saame regulatsioonide maastiku inimsõbralikumaks," lisas Sutt.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) rääkis, et nende dokumentide maht, mis Euroopa Liidust tuleb, ületab inimvõimekuse piirid nende läbitöötamisel.

"Kärped ja ametnike koondamise nõuded ei tee seda asja paremaks, vaid tõenäosus, et vead tulevad sisse, suureneb. Eesti on ametnike arvu poolest väga õhuke riik ja meie valitsuses on vähe ministreid. Iga ministri vastutusala on suurem kui mõnel kolleegil Euroopa Liidus," rääkis Kallas.

2022. aastal vastu võetud ning möödunud aastal jõustunud hoonete energiatõhususe direktiivi lisati kaablikanalisatsiooni ja laadimistaristu väljaarendamise nõue 2018. aastal. Direktiiv on osa FIT55 kliimapaketist, mille aruteludesse kaasati 77 huvigruppi.