Olulised sündmused Ukraina sõjas reedel, 11. aprillil kell 19.00:

- Zelenski: Ukrainal on vaja kümmet Patrioti süsteemi;

- Liitlased lubavad Ukrainale 21 miljardi euro väärtuses sõjalist abi;

- Saksamaa tarnib Ukrainale tänavu veel neli IRIS-T õhutõrjesüsteemi;

- USA suursaadik Ukrainas lahkub ametist;

- Vilnius: Leedu eraldab Ukrainale moona ostmiseks 20 miljonit eurot;

- Deepstate: Vene väed vallutasid Donetskis veel ühe küla;

- Ukraina ja Taani arutasid investeeringuid Ukraina kaitsetööstusesse.

Zelenski: Ukrainal on vaja kümmet Patrioti süsteemi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel Krõvõi Rihis, kus Vene raketirünnakus hukkus mitu last, et tema riigil on vaja tsiviilelanike kaitsmiseks rohkem õhutõrjesüsteeme.

"Te teate, et Ukrainal on puudu õhutõrjesüsteemidest. Te teate, et Patrioti süsteemid suudavad tõhusalt ballistiliste ohtude eest kaitsta. Ma palun teil keskenduda eeskätt Ukraina õhukaitsele. Me tõesti vajame seda. Kümme Patrioti süsteemi – vabal maailmal on need olemas," ütles Zelenski videopöördumises liitlasriikide sõjaväejuhtide kohtumisele Brüsselis.

Zelenski kõneles oma kodulinnast Krõvõi Rihist, kus läinud nädalal hukkus Vene rünnakus 19 inimest, nende seas üheksa last.

Samuti süüdistas ta Venemaad USA relvarahu ettepaneku tagasilükkamises ja kutsus liitlasi üles jätkama tööd rahuvalvekontingendi loomiseks, mis heidutaks Venemaa edasisi rünnakuid pärast relvarahu sõlmimist.

"Me peame panema selgelt paika selle Ukraina julgeolekukontingendi üksikasjad, nagu suurus, struktuur, lähetamine, logistika, alalhoidmine ja relvastus," ütles Zelenski.

Ukraina riigipea ütles ka, et Venemaa on saatnud rindele sadu Hiina kodanikke ning püüab tirida Pekingit sõtta.

"Meil on praegu infot vähemalt mitmesaja Hiina kodaniku kohta, kes võitlevad Venemaa okupatsioonijõudude ridades," ütles Zelenski.

"See tähendab, et Venemaa püüab selgelt seda sõda pikendada, kasutades selleks isegi hiinlaste elusid," lisas ta.

Kiiev teatas sel nädalal, et tema relvajõud tabasid Donetski oblastis kaks Venemaa poolel sõdinud hiinlast. Zelenski ütles, et Venemaa püüab Pekingit oma agressioonisõtta tirida, kuid Kreml eitas seda ja Peking hoiatas oma kodanikke relvakonfliktides osalemise eest.

Liitlased lubavad Ukrainale 21 miljardi euro väärtuses sõjalist abi

Ukraina peamised liitlased kogu maailmast teatasid reedel Brüsselis NATO peakorteris toimunud Ukraina kaitsekontaktrühma kohtumisel 21 miljardi euro suurusest uuest sõjalisest toetusest, kirjutab Euronews.

51 riigist ja partnerist koosnev Ukraina kaitsekontaktrühm eesotsas Saksamaa ja Ühendkuningriigiga kohtus reedel NATO peakorteris Brüsselis.

Gruppi, mida kunagi juhtis eranditult USA, juhivad nüüd Saksamaa ja Ühendkuningriik.

Saksamaa lubas eraldada Ukrainale 2029. aastani 11 miljardit eurot, ütles kaitseminister Boris Pistorius.

Ühendkuningriik eraldab sel aasta 4,5 miljardi naela ehk ligi 5,2 miljardit eurot.

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov hoiatas, et Venemaa suurendab sõjalist tootmist ja ütles, et Euroopa võtab nüüd julgeolekuabi andmisel juhtrolli.

USA välisminister Pete Hegseth osales kohtumisel veebi teel. Umerov ütles ajakirjanikele, et USA jätkab tema riigile sõjalist abi.

Õhutõrjevõimete puudumine on Ukraina jaoks endiselt suur probleem, sest Venemaa on alates märtsist saatnud Ukrainasse üle 10 000 liugpommi ja iga päev ligi 100 ründedrooni.

"Õhutõrje on probleem kogu maailmas – me teeme nii palju kui suudame nii kiiresti kui suudame," ütles Pistorius.

Saksamaa tarnib Ukrainale tänavu veel neli IRIS-T õhutõrjesüsteemi

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius, kes saabus Brüsselisse Ukraina kaitse kontaktrühma koosolekule, teatas uuest sõjalisest abist Kiievile.

"Rõhutan, et saadame veel neli IRIS-T süsteemi, sealhulgas rakette. Seega on see päeva parim uudis, millega kaasneb ka teave, et saadame veel 30 raketti süsteemidele Patriot," ütles ta enne Ramsteini formaadi kohtumise algust ajakirjanikele.

Eelkõige hõlmab abi nelja täiendavat IRIS-T süsteemi ja 300 juhitavat raketti; 120 MANPADS-i; 300 luuredrooni, veerandsadat jalaväe lahingumasinat Marder, 15 tanki Leopard, 14 suurtükki, sadat maaseireradarit ja veel 100 000 suurtükimürsku, jne.

"Meie tugev toetus jätkub. Eile teatasin, et oleme viimaseil päevil suutnud hankida oma varudest 30 täiendavat juhitavat raketti Patrioti süsteemidele, mille oleme juba Ukrainasse tarninud," ütles Pistorius.

Eraldi tõi ta esile jõudude ja ressursside koalitsioonide tähtsust, mille raames partnerid aitavad Ukrainal "väge ja ressursse arendada nii praegu kui ka sõja järel".

"Saksamaa on nüüdseks moodustanud üheksanda koalitsiooni, millega on tänaseks liitunud kümme partnerit, mis tegeleb väga olulise ja järjest olulisemaks muutuva elektroonilise sõja valdkonnaga. Siia kuuluvad näiteks meie enda side kaitsmine ja tugevdamine, luure ja vastase side tõkestamine ning lõpuks, kuid mis ei ole mitte vähemtähtis, kaitse droonide eest," ütles minister.

USA suursaadik Ukrainas lahkub ametist

USA välisministeerium teatas, et riigi suursaadik Ukrainas Bridget Brink astub oma ametikohalt tagasi. 

USA meedia kirjutas juba varem, et Brink plaanib ametist ennetähtaegselt lahkuda. Brinki lahkumist kinnitas hiljem ka USA välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce.  

Brink alustas Ukraina suursaadikuna 2022. aasta mais, vaid mõni kuu pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist agressioonisõda Ukrainas. Varem töötas ta suursaadikuna Slovakkias.

Brink ja Ukraina president pole viimasel ajal hästi läbi saanud. Volodõmõr Zelenski kritiseeris eelmisel laupäeval USA saatkonda nõrga reaktsiooni eest tema kodulinna tabanud Venemaa raketilöögile, milles hukkus 20 inimest, sealhulgas üheksa last.

Tegemist oli Venemaa ühe viimaste nädalate ohvriterohkema rünnakuga. Rakett kukkus Krõvõi Rihi linnas elurajooni laste mänguväljaku lähedale. 

Zelenski nimetas sotsiaalmeedias avaldatud emotsionaalses avalduses iga rünnakus hukkunud lapse nime ja süüdistas USA saatkonda selles, et see vältis viitamist Venemaale kui agressorile.

"Kahjuks üllatab Ameerika saatkonna reaktsioon ebameeldivalt: nii tugev riik, nii tugev rahvas – ja nii nõrk reaktsioon. Nad kardavad isegi sõna "Venemaa" välja öelda, kui räägivad lapsi tapnud raketist," kirjutas Zelenski.

Ukraina president võttis sihikule USA suursaadiku Brinki, kes postitas pärast rünnakut sotsiaalmeediasse sõnumi, milles seisis: "Kohutav, et täna õhtul kukkus ballistiline rakett mänguväljaku ja restorani lähedale. Just sellepärast peab sõda lõppema".

Zelenski kirjutas vastuseks: "Jah, sõda peab lõppema. Aga selle lõpetamiseks ei tohi me karta nimetada asju oma nimega. On vale ja ohtlik vaikida sellest, et just Venemaa on see, kes tapab lapsi ballistiliste rakettidega."

Ajalehe Financial Times allikate teatel pole aga Brinki lahkumine seotud tema läbisaamisega Zelenskiga. Allikate teatel lahkub ta ametist praeguse USA administratsiooni poliitika tõttu, vahendas The Kyiv Independent. 

Vilnius: Leedu eraldab Ukrainale moona ostmiseks 20 miljonit eurot

Leedu kaitseminister Dovile Šakaliene ütles reedel, et Leedu kavatseb eraldada Ukrainale laskemoona ostmiseks 20 miljonit eurot.

"Suvi võib tulla väga raske, nii et me peame võimalikult kiiresti abi andma. Leedu kavatseb laskemoona ostmiseks eraldada veel 20 miljonit eurot, kuna see on üks asju, mida Ukraina praegu väga vajab," ütles minister Brüsselis ajakirjanikele enne Ukraina kaitset käsitleva siderühma peatselt algavat koosolekut NATO peakorteris.

Sõja algusest peale on Leedu andnud Ukrainale sõjalist abi ligikaudu 800 miljoni euro väärtuses.

Deepstate: Vene väed vallutasid Donetskis veel ühe küla

Venemaa armee võttis Ida-Ukrainas asuvas Donetski oblastis oma kontrolli alla Aleksandropoli nimelise küla, teatasid rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud.

Ukraina ja Taani arutasid investeeringuid Ukraina kaitsetööstusesse

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov kohtus Brüsselis Taani kaitseministri Troels Lund Poulseniga.

Umerov jagas kohtumise üksikasju suhtlusvõrgustikus Facebook.

"Brüsselis kohtusin Taani kaitseministri Troels Lund Poulseniga, tõelise Ukraina sõbraga," kirjutas Umerov.

Arutelu käigus avaldas Umerov tänu Taani 25. sõjalise abipaketi eest, mille väärtus on üle 970 miljoni dollari. Ühtlasi kiitis kaitseminister Taani mudelit Ukraina tööstuse finantseerimisel.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1210 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 930 210 (võrdlus eelmise päevaga +1210);

- tankid 10 580 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 22 048 (+15);

- suurtükisüsteemid 26 043 (+61);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1360 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1127 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 32 200 (+122);

- tiibraketid 3145 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 43 679 (+165);

- eritehnika 3798 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.