Et Eesti jõuaks 2030. aastaks seatud eesmärgini toota 100 protsenti kohapeal tarbitud elektrist  taastuvenergiast, on meile vaja juurde 200 kuni 400 maismaatuulikut, ütles neljapäeval energeetikaminister Andres Sutt saates "Esimene stuudio". Reedel kinnitas Sutt, et Eesti suudab selle eesmärgi ka täita.

"Ma usun, et suudame küll, arendajatel on huvi olemas. Kui planeeringutega suudame toimetada, kui kogukonnad on päri, siis see kõik on tehtav," lausus ta.  

Eesti suurimad taastuvenergia arendajad Utilitas ja Enefit Green on aga selles varem kahelnud, sest 2023. aasta oksjoniga kavandatud tuulepargid ei saa lubatud tähajaks ehk 2027. aastaks valmis.

Tuuleenergia assotsiatsiooni juhi Terje Talve sõnul tulebki nüüd täita nii eelmise kui ka tulevase vähempakkumise eesmärgid.

"Kui riik lühendab väga tugevalt menetlusaega, teeb suuri samme selle nimel, tegeleb ka rahastamispoolega, siis tehniliselt on see ikkagi tehtav. Meil on vaja 280 tuulikult ja sellest Eestile väga hästi piisab. Aga planeeringuid on palju ja nüüd on jõutud kuidagi teise äärmusse, kus enam-vähem kõik planeeringud tahavad ära lõppeda ja ei lähe väga hästi," lausus Talv.

Selle eesmärgi täimiseks algab mais suur tuuleparkide vähempakkumine, millest soovivad osaleda seni maatuuleparke rajanud ettevõtete kõrval terve rida uusi arendajaid. Näiteks Kesk-Euroopas üle 60 ja Eestis kahe päikesepargi omanik Austria päritolu Enery.

"Lisaks meile on neid vähempakkumisel osalejaid piisavalt palju, et me näeme, et konkurentsi tuleb ja see vähempakkumise maht tuleb ka täis," ütles Enery Estonia projektijuht Mihkel Annus.

Oksjoni tulemused selguvad pärast oktoobris toimuvaid kohalikke valimisi.

"Nende pakkumise tegemiste tähtaeg oleks pigem selle aasta lõpupoole, mõned on soovinud ka järgmise aasta esimest kvartalit. Me vaatame, kuhu me täpse kuupäeva või täpse aja paneme," ütles Sutt.