Olete sel nädalal viibinud Washingtonis, palun rääkige, mis sõnumitega te Ameerika Ühendriikidesse tulite?

Sõnumid on väga lihtsad, et üle korrata, et sõda ei pruugi lõppeda Ukrainas, sest Venemaa strateegilised ambitsioonid on endiselt väga kõrged ja ka Venemaa poolt teised ultimaatumid aastast 2021 on endiselt jõus. Ultimaatumi oluline sisu oli ka see, et NATO tõmbab oma piirid tagasi raamidesse, kus see oli aastal 1997. Mis tähendab, et ka Balti regiooni riigid, sealhulgas Eesti, peavad ikka väga selgelt arvestama, et läbirääkimised ikkagi ei toimuks üle meie peade.

Teine oluline sõnum oli ka see rääkida, et mida me ise teeme, et olla paremini kaitstud mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas, ja tagada, et see suurepärane kaitsealane koostöö, mis on Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel juba pikalt toimunud, jätkuks ka edaspidi ja käimasolevad projektid ja ka uued ikkagi tööle läheks ja käiksid.

Täna on meil kinnitus, et Ameerika toetus on meil igal juhul olemas. Tunnustatakse meie inimeste panust meie enda kaitsesse, see kõlas igalt poolt väga selgelt läbi. Seda hinnatakse väga kõrgelt ja öeldakse, et see ongi õige algatus. See, et olla ise paremini kaitstud, tuleb ise enne ära teha, ja siis tulevad ka teised appi ja seda ameeriklased on siin ka korduvalt öelnud, et nemad meid kindlasti ohuolukorras üksi ei jäta.

Kuidas teile tundub, kas ameeriklased mõistavad meie muret?

Jah, ameeriklased mõistavad meie muret väga hästi. See oli kindluse loomine ka mulle, et nendel on väga selge arusaam, et olukord ongi keeruline mitte ainult ühes kohas, nende mõistes Hiinaga suhtlusel, vaid ka Euroopas, ja Venemaa on jätkuv oht, on ka ajalooline kogemus külma sõja aegadest. Ja Venemaa on siiski ka Ameerika ühendriikide jaoks täna eksistentsiaalne probleem, sest tuumarelvastus on (Venemaal) ikkagi väga märkimisväärne. Selle koha pealt ma ütleks, et ei ole väga suuri muutusi vaatamata poliitilisele turbulentsile transatlantilistes suhetes. Siin, tundub, et kõik on justkui endiselt sama hästi nagu varem. Lihtsalt on selge sõnum, et Euroopa peab ise rohkem tegema ja seda on ameeriklased öelnud juba välja ka varem.

Ja mina isiklikult nõustun sellega, et Euroopa peabki rohkem tegema, aga see ei tähenda seda, et ameeriklased jätavad meid üksi, panevad asjad kokku ja lähevad kuskile mujale, mingit teist mängu mängima.

Sel nädalal ja tegelikult ka varem on Ameerika Ühendriikide meedias käinud jutud, et praegune administratsioon justkui kaalub või plaanib Ameerika sõdurite vähendamist Ida-Euroopas. Kas see tuli ka kuidagi jutuks ja kas peab olema murelik?

See ei tulnud otseselt jutuks, keegi ei kinnitanud seda, kas poliitiliselt käivad mingid arutelud. Aga selleks pole vaja olla ka strateegiageenius, et aru saada, et Ameerika enda rahvuslikest huvidest lähtuvalt niisugused arutelud võivad olla laual.

Oluline on see, et sel ja eelmisel nädalal on siin olnud ka Ameerika Euroopa väejuhatuse ülem kindral Cavoli, kes oli sel nädalal ka kongressi ees esinemas. Seda esinemist toodi kõikidel kohtumistel välja, sest kindral tuli seal välja väga selge ja arusaadava sõjalise nõuandega, mis puudutab kohalolu Euroopas. Ja see on täpselt see, mida meil vaja on ehk kohalolu peab olema püsiv ja peab olema ka nii-öelda heidutuse jaoks väga usutav. Ja see oli selge sõnum ja ka kõik kongressi ja senati liikmed, kellega me kohtusime, tõid ka välja kindral Cavoli väga olulise esinemise.

Me oleme näinud viimastel kuudel väga äkilist, kohati ka jõulist ja ootamatut poliitikat Valgest Majast. Teie olite rohkem kongressis – kuidas on see olukord teistel tasanditel, kas on ka ebaselgust ja ebakindlust?

Ebaselgus ja ebakindlus on seotud pigem muude asjadega – majandusprobleemid, tariifid. Täna Ameerikas uudiseid vaadates on pilt hoopis teine kui kodus Eestis. Nii-öelda majanduslahingutegevus Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel on ikka märkimisväärne – tariifid kerkivad ju tundidega ja on täna tõusnud ikka täiesti ulmelistesse kõrgustesse. Mida see majandusele tähendab, see on hoopis teine teema, seda nad arutavad siin eraldi.

Aga keegi midagi peale ei surunud, ei öelnud, tehke rohkem. Meie suunas öeldi väga hästi, sest me teeme väga palju ja seda tunnustatakse. Aga samas ka selgitati meile mitu korda, et miks ikkagi on vaja sellist jõulist lähenemist, et muud Euroopa riigid ärkaks, kes täna veel miskipärast elavad naiivses usus, et oht ei ole kasvamas.

Selle koha pealt ma arvan, et kõik on tegelikult ikkagi hästi ja lisasurve Euroopale, võib-olla teistsugune lähenemine sellele aastaid kestnud jutule, mida Ameerika Ühendriigid ikka on rääkinud, et Euroopa peab ise rohkem tegema – äkki ongi vaja vahepeal jõulisemat sõnumit ja see on täna poliitilisel tasemel tulnud.

Aga veel kord – siin on meid iga pool võetud vastu kui vanu häid sõpru, kellega on ühised huvid ja kes seisavad ka ühiste väärtuste eest.

Me ei saa mööda vaadata ka, mis on toimunud meil kodumaal. Ööl vastu reedet peeti Soome lahel kinni üks naftatanker. Kas meil on uut informatsiooni, mis on praegu seis?

Tulenevalt sellest, et mina olen Ameerika Ühendriikides, siis ma ajutiselt olen andnud juhtimise üle peastaabi ülemale, kes sellega tegeleb. Minule teada informatsiooni põhjal on väga edukalt kinni peetud kahtlane laev, kellel ei ole kõik dokumendid korras. Kuid seda laeva ei saa mitte mingil moel siduda kriitilise taristu vastu suunatud tegevusega, vaid see tuli meie territoriaalvetesse.

Kontrollimise käigus on selgunud, et on teatud probleeme nii lipuriigi kui ka võib-olla muude dokumentidega. Ja politsei- ja piirivalveamet tegeleb nüüd täpsemalt edasi sellega, mis seal taga on.

Aga tõepoolest ühe laeva, mis oli kahtlane, pidasime kinni, jälgisime pikalt selle liikumist ja praegu on see meie võimude kontrolli all, vaatame, mis edasi saab. Tõenäoliselt on tegu varilaevastikku kuuluva laevaga, sest tegemist on tankeriga, mis tühjalt liikus Ust-Luga poole, ilmselt uut lasti peale võtma, et sanktsioonidest mööda hiilida. Aga eks juurdlus näitab täpsemalt.