Eestis on vähem kui kuu aja pärast õppus Siil. Briti 4. brigaad peaks Eestisse tulema. Kas nad on selleks valmis?

John Healey (edaspidi JH): Jah. Siil on üks suurimaid NATO õppusi sellel aastal. 4. brigaad, tõenäoliselt 2500 sõdurit, kes näitavad koos Eesti vägedega, mida me suudame koos teha. See tugineb peaaegu kümme aastat kestnud, ilmselt ühel tihedamal koostööl NATO-s, mis meil on. Tuhatkond Briti sõdurit, kes elavad koos eestlastega. Me planeerime koos, me treenime koos, me harjutame koos. Ja ma arvan, et paljuski oleme üheskoos saavutanud läbimurdeid, näidanud teistele NATO riikidele, kuidas me saame asju paremini teha ja olla surmavamad.

Kas ka Eesti on valmis neid vastu võtma?

Hanno Pevkur (edaspidi HP): Ilmselgelt oleme. Me oleme seda pikalt ette valmistanud. See ei ole nii lihtne, et me ütleme Johniga, et neljas brigaad tuleb homme Eestisse. See on pikem protsess, aga muidugi me oleme valmis. Kõik ettevalmistused on praegu läinud nii, nagu me plaanisime. Praegu näib, et kõik sujub. 

Britid ja prantslased räägivad julgestusjõu saatmisest Ukrainasse. On ka olnud kahtlusi, kas Ühendkuningriik suudab seda teha ja samal ajal täita oma kohustusi Eestis. Kas te saate Eesti inimestele kinnitada, et see julgestusjõud ei tule Eestile antud lubaduste arvelt, nagu 4. brigaad? 

JH: Jah, täie kindlusega. Mis tahes vägede paigutamine, mis tahes kohustus, mille me võtame tahtekoalitsiooni raames, ei tule töö arvelt, mida me teeme oma vägedega teie piiril Eestis. See on kohustus, millest teie minister teab, sest me oleme seda arutanud. See on kohustus, mille ma võtan Ühendkuningriigi kaitseministrina. Mitte ainult seetõttu, et meil on väga tihedad suhted, et meie sõjavägedel on tihedad töösuhted.

Mul on isiklik pühendumus Eestile. Olen käinud Eestis vist viis korda ja kaks korda koos meie juhi Keir Starmeriga, enne meie valimist. Ma tean kui pühendunud on Briti sõdurid. Ma olen kohtunud noormestega Rotherhamist ja Doncasterist, kust mina pärit olen, kes loobuvad jõulupühade tähistamisest koos oma peredega, et teenida Venemaa piiril koos teie Eesti sõduritega, et aidata hoida NATO turvalisena. Sest see on NATO idatiib, mitte ainult Eesti oma. Meie ühine töö aitab hoida kogu NATO-t turvalisena.

Kas Eesti on täielikult Briti-Prantsuse algatuse taga? Kas meie muret, et me ei teeks seda NATO idatiiva arvelt, on kuulda võetud?

HP: Mul oli just kohtumine ka NATO peasekretäriga. Ka tema mõistab täielikult, et me ei saa ohustada NATO idatiiba. See on midagi, mida me kõik mõistame. Me peame ka mõistma, et nagu Eesti seisis Ukrainaga, enne kui täiemahuline sõda algas, me saatsime tankitõrjerakette, me saatsime palju varustust, me seisame ka praegu Ukrainaga. Poliitiline seis on samas see, et nii nagu me ka neljapäeval ütlesime, oleme me alles plaane tegemas, meil ei ole veel seda plaani.

Me peame veel omavahel rääkima, mida me täpselt teeme. Me peame veel nägema, kuidas rahuläbirääkimised või vaherahu kõnelused koos Ameerika Ühendriikide, Ukraina ja Venemaaga kulgevad. Lõpuks on ka vaja, et Ukraina küsiks meilt, et me läheks Ukrainasse. See on kõige aluseks. Alles siis saame otsustada, kuidas me sellega alustame. Tähtis on see, et me kõik mõistaks, et Ukraina vägede jõu taastamine on kõige tähtsam. Nad peavad olema alati valmis oma riiki kaitsma. See on põhjus, miks Ukraina vägede tugevdamine on fookuses.

JH: Hanno, keegi ei saa kahtluse alla seada Eesti pühendumust NATO-le ja Eesti pühendumust Ukrainale. Teie ja teie riik on olnud üks tugevamaid Ukraina toetajaid täiemahulise sõja algusest saati. Teil on õigus selles, mis on praegu katsumus. Lõpuks on Ukraina ise kõige tugevam heidutus ka edaspidise Vene agressiooni tõrjumisel. Nii nagu me seisame Ukraina taga praegu sõjas, seisame ka Ukraina taga rahuajal.

Naastes 4. brigaadi juurde, miks just 4. brigaad? Enne täitis seda rolli 12. brigaad, mis on raske mehhaniseeritud brigaad. Eesti kaitseväel on palju kerget jalaväge, meie suuruse kohta üllatavalt palju. Ka 4. brigaad on kerge jalaväebrigaad. Kas ei oleks mõistlikum, kui Eestis oleks soomusvägi, et teha neid asju, mida eestlased üksi nii hästi ei suuda?

JH: Lihtsalt öeldes sellepärast, et see on osa plaanist, milles me oleme Eestiga ja NATO-ga kokku leppinud. See on üks viis, kuidas tugevdada vägesid Eestis, mida me saame koos teha. Tähtis pole ka vaid see, mida me saame koos teha, vaid see, mida me saame koos välja mõelda, et see oleks tulevikus teistele näidis.

Nii et me ei pane Eestisse vaid meie uusi tanke, kui need on valmis, ja meie uusi soomukeid, kui need on valmis. See, mida me saame praegu teha, on see, mida me Eesti kaitseväega piiril välja töötame. See on uus viis, kuidas näha kaugemale, rünnata kiiremini ja näidata teistele NATO riikidele, et me suudame teha asju paremini, kiiremini ja suurema surmava jõuga, kui me oleme leidlikud. Minu jaoks on see üks suurepärane asi Eestiga koostöö juures. Teil on väga tugev kaitsevägi, väga pühendunud, kuid nad on ka võimelised tegema asju teistmoodi ja mõtlema ka teisiti.

Kas me oleme rahul 4. brigaadiga. Eesti sõnum on tihti, et tehakse küll häid asju, aga vaja oleks alati teha rohkem. Vaatame kas või meie enda kaitse-eelarvet. Kas me peaks ka tulevikku vaatama, mõtlema, mida saaks veel koos teha? Kas äkki peaks brittidelt paluma veel abi?

HP: Üks asi, mida me selgelt mõistame, on see, et NATO ei ole ainult artikkel viis, NATO on ka artikkel kolm, mis viitab meie enda võimetele. (Põhja-Atlandi lepingu artikkel 3: lepingu eesmärkide paremaks saavutamiseks säilitavad ja arendavad lepinguosalised eraldi ja ühiselt, pidevalt ja tulemuslikult end arendades ning üksteist, aidates oma individuaalset ja kollektiivset võimekust osutada vastupanu relvastatud rünnakule - toim.)

Meie kaitse-eelarve tõuseb juba järgmisel aastal üle viie protsendi. Me hangime palju võimeid, süvalöögid, õhutõrje ja palju muud. Need on võimed, millest on praegu kõige enam puudu. Mis puudutab 4. brigaadi, siis meie jaoks on see osa meie sõjaplaanist. Kui me räägime ka Eesti diviisist, Hollandi-Saksa korpusest, piirkondlikest kaitseplaanidiest, siis ei ole nii, et on vaid kaks Eesti brigaadi ja Briti 4. brigaad. Meil on koos välja töötatud kaitseplaan. Me ei tohiks kinni jääda arvudesse, me peame vaatama võimeid. Need võimed on kõik planeerinud NATO Euroopa vägede ülemjuhataja ja ka meie enda kaitseväelased koos brittidega.

JH: See ongi tähtis. See on NATO plaan. Eesti ja Ühendkuningriik on eesotsas, aga suurema NATO kontekstis. Teie piir koos Venemaaga on üks kõige tähtsamaid piire, mis meil on. 

Selguse mõttes, kas 4. brigaad on nüüd see brigaad, mis hakkab püsivalt seda rolli täitma? Või võiks tulevikus toimuda mingit sorti rotatsiooni? Kas see brigaad tuleb õppustele igal aastal, igal teisel aastal, et proovida läbi suutlikus kiiresti Eestisse jõuda? Milline on tulevikunägemus?

JH: Me arendame kohalolekut ja paigutusi koos eestlastega vastavalt plaanile, milles me oleme kokku leppinud, neljas brigaad on praegu järgmine. Seal on väga palju, mida me saame koos teha ja pärast mõtleme edasi.

HP: On erinevad võimed, milles me oleme kokku leppinud. Meil on kümne aasta plaan. See kava, milles me oleme kokku leppinud, paneb paika erinevate võimete arendamise. Uued Briti armee võimed jõuavad ka Eestisse. See on tähtis. Sellepärast ei ole nii tähtis öelda, kas see on neljas või 12. brigaad. Kõige tähtsamad on võimed, meie kaitseplaan, mille me oleme siin NATO-s paika pannud. 

JH: Meie uued võimed saavad olema teie võimed. Ma usun, et me suudame neid näidata ja teised NATO-s soovivad võtta seda eeskujuks.