"Me ei rääkinud sellest, kust raha tuleb küll, aga sellest, millele raha kulub," ütles Stoicescu. "Kokkulepitud on, nagu on ka teada, et baastase saab olema tulevast aastast sõjalisele kaitsele vähemalt viis protsenti riigi sisekoguproduktist ja see on kindel kokkulepe. See leiab ka kajastamise koalitsioonileppes."

"Mis aga puudutab inimressurssi, ei saa ka täpsemalt kommentaare anda, sest arusaadavalt miski ei ole lõplikult kokku lepitud, kuni kõik ei ole kokku lepitud," lisas ta.

Kaitseminister Hanno Pevkur märkis, et pühapäevasel kohtumisel arutati varasemast rohkem detaile.

"Kaitseväe juhataja andis omapoolse sisendi. Vaatasime kaitseväe juhatajaga NATO väevõime eesmärkidele otsa ja nüüd hakkasime peatükkide kaupa tulema selleks, et ette valmistada ka kohtumisi kaasatud osapooltega, kaitsetööstusliit, kaitseliit, vigastatud võitlejate ühing ja teisedki," rääkis Pevkur.

Pühapäevasel kohtumisel arutasid koalitsioonipartnerid muu hulgas kaitseväe juhataja ettepanekuid NATO väevõime-eesmärkidest. Järgmisena vaadatakse, millal midagi soetada saab.

"Kui me tahame ballistilist kaitset, siis isegi kui kolme-nelja aasta pärast on praegused hinnangud, et ta võiks olemas olla, siis lepingusse tuleks ikkagi kohe minna. Niikuinii me peame need otsused tegema kohe ära," ütles Pevkur.

Laevastiku uuendamine on samuti plaanis. Olemasolevate laevade elutsükli pikendamine tuleb kohe töösse panna.

"Samamoodi ka vähemalt ühe laeva peame koheselt töösse panema. Siis on küsimus, kas teise ja kolmanda laeva saame teha nelja aasta jooksul või jääb see kuue aasta jooksul," lausus Pevkur.

Uue laeva ehitamisse peab olema kaasatud Eesti ettevõte. Baltiriigid on varasemalt välja töötanud sobiva platvormi, Leedu on otsustanud selle töösse panna.

"Me oleme huvitatud, et see laev ehitatakse Eestis," ütles Pevkur. "Aga seal võib olla mingi mööndus, et kui Baltiriigid soetavad mingid laevad koos – ühe alusetüübi mitmele riigile koos – siis me eelistame seda, et on ka konsortsium võimalik."

Eesti 200 tõstis esile personali panustamise. See puudutab nii spetsialiste, reservkogunemiste kompenseerimist kui ajateenijaid, aga ka naiste kaasamist ja riigikaitseõpet.

"Reservväelaste õppekogunemistel osalemise eest makstavad päevatasud. See on ilmselgelt ajale jalgu jäänud," ütles Stoicescu. "Samamoodi on ajateenijate tasud vajavad ülevaatamist. Sõjalist riigikaitseõpet koolis – see on koolidele kohustuslik, aga mitte õpilastele. Tegelikult peaks olema ka õpilastele kohustuslik."