Iisraeli väed on pärast relvarahu lõpetamist märtsis hõivanud üle poole Gaza sektorist, et survestada Hamasi pantvange vabastama.

Eelmisel aastal Hizbollah'ga relvahu sõlminud Iisrael on keeldunud ka taandumast mõnedest Liibanoni piirkondadest ja vallutas pärast Süüria presidendi Bashar al-Assadi kukutamist detsembris puhvertsooni Lõuna-Süürias.

"Erinevalt varasemast ei evakueeru (Iisraseli sõjavägi) puhastatud ja hõivatud aladelt," ütles kaitseminister. "Sõjavägi jääb julgeolekutsoonidesse puhvrina vaenlase ja (Iisreli) kogukondade vahel Gaza, aga ka Liibanoni ja Süüria mis tahes ajutises või alalises olukorras," lisas ta.

Palestiinlased ning Liibanon ja Süüria käsitlevad Iisraeli vägede kohalolekut sõjalise okupatsioonina, millega rikutakse rahvusvahelist õigust. 

Hamas on öelnud, et ei vabasta Gazasse jäänud pantvange, kuni Iisraeli väed ei ole Gazast täielikult lahkunud ja ei ole kestvat relvarahu.

"Nad lubasid, et pantvangid on esikohal. Tegelikkuses eelistab aga Iisrael territooriumi hõivamist pantvangidele," ütles pantvangide perekondi esindav organisatsioon oma avalduses.

"On üks soovitav ja teostatav lahendus, ja see on kõigi pantvangide kohene vabastamine osana kokkuleppest, isegi sõja lõpetamise hinnaga," lisati samas.

Iisrael ütleb, et peab nn julgeolekutsoonides kontrolli säilitama, et vältida 2023. aasta 7. oktoobri rünnaku kordumist.