"Meie mure on aina kasvav finantskoorem, mis Tallinna lennujaamal tekib regionaalsete lennujaamadega. Eelmisel aastal me teenisime 7,7 miljonit eurot kahjumit regionaalsetes lennujaamades. See peab millegi arvelt tulema. See on tegelikult Tallinnast lendamise arvelt. Tallinna lennujaama tasud on selle võrra suuremad. Tallinnast lendamine on siis selle võrra kallim," ütles Tuvike.

"Välisühenduste vaates on väga oluline, et me teeme mingisuguseid otsuseid, et kuidas me regionaalsete lennujaamadega pikas perspektiivis edasi liigume ja nende lennujaamadega, millega me edasi liigume, on tegelikult oluline, et selliste regionaalpoliitiliste vahendite arvelt kõik kulud kaetakse," lisas ta.

Tuvike nõustus saatejuhiga, kes esitas väite, et Eestis regionaalsel lennujaamad end kunagi majanduslikult ära ei tasu. "Eestis kindlasti ei tasu. Laias laastus öeldakse, et reisijate arv võiks olla kuskil miljon, siis hakkas jõudma tasa," lausus Tuvike.

Regionaalsete lennujaamade probleem on tema sõnul üldine ning see ei ole ainult Eestis.

Tuvike tõdes, et regionaalsed lennujaamad toovad eri piirkondadesse väärtust ja sealsed inimesed kindlasti tahavad, et seal lennujaam oleks, küsimus on lihtsalt selles, kui kallis see lennujaam on.

"Teine mure, mis meil on, on seotud lennukitega. Lennuki tootjad ei jõua toota nii palju lennukeid, kui on vaja. Eelmisel aastal toodeti 1200 kuni 1300 reisilennukit, vajadus on üle 2000," sõnas Tuvike. Lennukite nii-öelda ootejärjekord on Tuvikese sõnul läinud 10 aasta pealt 14 aasta peale.

"Kuna lennukeid ei ole saada, siis lennufirmad optimeerivad oma liinivõrke. Nad suunavad lennukeid nendele liinidele, kus neil on võimalik suuremat kasumit teenida. Me oleme jõudnud situatsiooni, kus enam ei piisagi sellest, kus lennujaam oma tasudega on konkurentsivõimeline," rääkis Tuvike.

Tuvikese sõnul ootavad lennufirmad lennujaamadelt lisasoodustusi ja allahindlusi, millega oma tulubaasi tõsta. "Seda me lennujaamana üksi ei saa teha. Me oleme sellest riigiga rääkinud. Ühe variandina me arutame, kas Nordica lennukite müügist teenitud kasumit võiks suunata lennujaama liiniarenduseks," lausus Tuvike.

Kommenteerides Martin Gaussi lahkumist Air Balticust ütles Tuvike, et juhi vahetudes võib muutusi oodata, aga milliseid täpselt, ei osanud ta veel öelda.

"Air Baltic on täna selgelt defineerinud, et Eesti on nende jaoks strateegiliselt oluline turg. Kui nüüd uus juht tuleb ja toimub ka omanikeringis mingeid muutusi, siis me võime eeldada, et midagi muudetakse, aga täna öelda, et midagi kardinaalselt muutub, on veel vara," lausus ta.

Ühenduste kohta ütles ta, et kui piisavalt palju liini kohta inimesi ei lenda, siis pannakse paraku liin kinni. "Me strateegiliselt oleme keskendunud rohkem sõlmjaamadele, et sõlmjaamadel oleks head ühendused. Läbi sõlmjaamade me vähemalt jõuame kõikidesse kohtadesse. Võib-olla võtab natuke rohkem aega, aga me lõpuks ikkagi jõuame kohale," rääkis Tuvike.

"Näha on, et inimeste soov reisida aina kasvab ja aina rohkem tuleb selliseid inimesi, kes on valmis ja suutelised ostma lennukipileteid ja kuskile lendama," ütles Tuvike veel.