Ükski regionaalne lennujaam end ise ära ei majanda. Pärnu lennujaam suutis eelmisel aastal omatulu teenida vaid ligi 200 000 eurot. Kulud olid aga 1,5 miljonit ja need kaetakse riigi ja Pärnu linna toetusena.

"Pärnu lennujaam Tallinna lennujaamale tegelikult kahjumit ei tooda, sellepärast, et selle vahe maksab kinni Pärnu linn," sõnas Tallinna lennujaama juhatuse liige Riivo Tuvike.

Kahjum tuleb teistest regionaalsetest lennujaamadest, kus omavalitsused lennujaama ülalpidamist ei toeta. Samas ütleb Tuvike, et riigi ega Pärnu linna jaoks ei pruugi praegune Pärnu lennujaama rahastamismudel olla jätkusuutlik olla, sest regionaalsete lennujaamade sihtfinantseeringute vajadus ainult kasvab.

"Lõppkokkuvõttes kõikide regionaalsete lennujaamadega, ka Pärnuga, tuleb teha riiklikud otsused, et kas siis Pärnu lennujaam on Eesti riigile strateegiliselt oluline lennujaam või mitte ja kui see on, siis tuleks ka Pärnu lennujaama kõik kulud katta, kaasa arvatud investeeringud," ütles Tuvike. 

Pärnu linn on lennujaama kahjumit viimastel aastatel katnud 200-300 tuhat eurot aastas ja see summa on ajas kasvanud. Toetuse maksmise kokkulepe sõlmiti teadmisega, et tekib toimiv lennuliiklus, mida pole aga juhtunud.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius sõnas, et probleemid lennujaamaga on tekkinud pärast seda, kui lennuliiklus lõpetati.

"See kokkulepe ju sõlmiti teadmises, et algab lennuliiklus ja Pärnu linn oli valmis võtma selle kohustuse teadmisega, et siin ikkagi lähiriikidega - Helsingi või Stockholmiga - lennuliinid toimivad ja esimestel aastatel see nii ka oli, aga kuna nüüd on juba teine aasta, kus lennuliiklust ei toimi, siis meie arvates on mõistlik leida uued lahendused," lausus Kosenkranius. 

Kosenkranius toetab toimiva lennujaama nimel pingutamist, kuna tehtud investeering on suur ja lennujaamal on potentsiaali nii strateegilisest kui logistilisest vaatest.

"Mingid lahendused finantssuutlikkuse tõstmiseks tuleb leida ja me otsimegi siin neid kompromissi kohti, et kas võib olla opereerimisõiguse võõrandamine mingiks perioodiks või muud vahendid," ütles Pärnu linnapea.

Kliimaministeeriumi hinnangul on Pärnu regionaalsetest lennujaamadest ainuke, mille puhul võiks arutada, kas seda on Eestile vaja või mitte.  

"Pärnu on tõesti ainukene lennujaam, kus täna aktiivset ühendust ei toimi, mille ümber saaks siis diskuteerida, et kas tegemist on lennujaamaga, mida Eestile on vaja või mitte. Samas tuleb tõdeda, et ka sinna on tehtud just selle pikaajalise vaate mõttes suured investeeringud ja n-ö igapäevane käigus hoidmine versus nende investeeringute mahakandmine - vot see on see otsustamise koht, et kas seda lennujaama siis sellisel kujul pidada või mitte," sõnas kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu.

Pärnu omavalitsuste välja pakutud erastamise varianti peavad võimalikuks nii kliimaministeerium kui Tallinna lennujaam.