Möödunud aasta sügisel otsustas riigikogu riigikaitsekomisjon üksmeelselt, et komisjoni liikme Kiili eestvedamisel koostatakse raport Eesti riigi valmisolekust julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas julgeolekuolukorras.

Kuigi plaan koostada riigikaitseteemaline raport tekitas omajagu poleemikat, otsustas komisjon raporti koostamise ühehäälselt heaks kiita.

ERR uuris Kiililt, kuidas raporti koostamine edeneb ning millal aruanne valmis saab.

"Esiteks, miks teda vaja on – see on riigikogu tavatöö. Raportid on parlamentaarne järelevalve täidesaatva võimu üle," selgitas Kiili. "Vaja on seda selleks, et teha mingisugune süsteemianalüüs, kuidas sünnivad otsused, milline on otsuste kvaliteet, millised on kitsaskohad ja et neid kitsaskohti oleks võimalik tulevikus vältida ja parandada."

"Me oleme erinevate instantside ja institutsioonidega kohtunud: väeliikide ülemad, asekantslerid, ka siseministeerium. Institutsioone on palju, kellega me oleme tänaseks kohtunud," sõnas Kiili ning lisas, et kohtumised on olnud seminarivormis arutelud.

Sel nädalal kohtus töögrupp kaitseressursside ameti ja tippjuhtide kompetentsikeskusega.

"Kaitseressursside ametiga me oleme juba korduvalt kohtunud. Vajame lihtsalt lisainfot. Ega see ainult intervjuude baasilt tule. Meie vajadus on ka dokumentatsiooni järgi, et nende dokumentatsioon läbi uurida ja läbi töötada. Käisime lihtsalt seal vestlemas, täpsustamas oma soove," ütles Kiili.

Ta selgitas, et raporti koostamisega on seotud erakondade ülene töögrupp.

"Et saavutada raport, mis oleks nii vähe subjektiivne kui vähegi võimalik, siis peab ta olema erakondade ülene. Peaaegu kõikidest erakondadest on töögrupis inimesi. Me oleme ka rääkinud erinevate valdkonna ekspertidega. Tahame kaasata Teaduste Akadeemiat," märkis ta.

"Kuidas ta nüüd sünnib – kõigepealt töötleme kõik materjalid läbi, paneme oma leiud, analüüsid ja ettepanekud kirja. Aga selleks, et olla kindel, et sellel dokumendil on ka sisu, annan ma ta kõigepealt hindamiseks ekspertgrupile, enamik neist on oma nõusoleku andnud. Ja siis hiljem juba läheb ta avaldamisele."

Raport peab riigikogu sügisistungijärgu alguseks valmis olema.

"Suvel töögrupp istub maha ja siis käib analüütiline ja toimetamise pool. Suve me olemegi võtnud selle jaoks. Enne jaanipäeva tahame intervjuude ja dokumentatsiooni kokkukorjamisega lõpetada. Siis on juuli-august intensiivne töö, septembris peaks olema esmane produkt valmis ja septembri keskel peab lõpp-produkt valmis olema," lausus Kiili.

Raporti ümber puhkenud poleemika jäi Kiilile arusaamatuks.

"Mind ennast pani imestama, kui meid alguses kritiseeriti, sellepärast et me raportit hakkasime tegema. Minu arust oleks pidanud kritiseerima hoopis riigikogu selle eest, et siiani ei olnud riigikogule seadusega pandud ülesanded täidetud, polnud seda raportit tehtud," rääkis Kiili.

"Kaitsevaldkonnas, julgeoleku valdkonnas ei ole vist üle kümne aasta sellist raportit tehtud, aga raporte sünnib kogu aeg," sõnas Kiili. "Majanduskomisjon on teinud, keskkonnakomisjon on teinud. Teiste komisjonide puhul ta sellist turbulentsi või kõrgendatud huvi ei ole tekitanud."

"Pilt on oluliselt selgem juba nüüd, ka hüpoteeside tasandil," lisas ta.

Kiili ei avalda, mis on raporti käigus valdkonna kohta ilmnenud: "See, mida ma teada olen saanud, seda te loete raportist. Ma ei hakka avaldama praegu toormaterjali."