"Muidugi tuleb kaubandusleping, väga. Nad tahavad seda väga sõlmida. Ja meie kavatseme kaubanduslepingu sõlmida. Ma ootan seda täielikult. Ja see saab olema õiglane leping," ütles Trump ajakirjanikele Ovaalkabinetis pärast kõnelusi oma lähedase liitlase Meloniga. Meloni, kes positsioneeris end vahendajana Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel, oli samavõrd enesekindel.

Ta märkis siiski, et ta ei saa üksinda sõlmida lepingut kogu Euroopa Liidu jaoks, kuid ütles, et avameelsed arutelud võivad aidata lahendada kaubandusvaidlusi, mis on pingestanud USA ja Euroopa suhteid.

"Olen kindel, et suudame kokkuleppele jõuda, ja ma olen siin, et sellega aidata," ütles ta.

Euroopa Liit seisab Trumpi poliitika tõttu silmitsi 25-protsendiste imporditollidega terasele, alumiiniumile ja autodele ning laiemate tollimaksudega peaaegu kõigile teistele kaupadele, mis on suunatud riikidele, kes Trumpi sõnul on kehtestanud USA impordile kõrged kaubandustõkked.

Trump ütles, et on 100 protsenti kindel Euroopaga sõlmitavas kaubanduslepingus, mis on tugevaim kindlustunde väljendus, mida ta on nende läbirääkimiste suhtes sõnastanud pärast maailmaturgude raputamist oma tollimaksude teatega, märkis uudisteagentuur Reuters.

Trump on pakkunud kaubanduslepinguid nii paljudele riikidele kui võimalik, et piirata tema enda kehtestatud tollide mõju. Küsimusele, millised riigid on tema prioriteetide nimekirjas, vastas ta: "Kõik on minu prioriteetide nimekirjas."

USA president ütles, et loodab sõlmida kaubanduslepingu ka Hiinaga.

Samal ajal, kui Trump suhtub paljudesse Euroopa juhtidesse jahedalt, on tema ja 48-aastase Itaalia konservatiivi Meloni vahel tekkinud soojad suhted. Ta oli ainus Euroopa Liidu riigijuht, keda kutsuti jaanuaris Trumpi ametisseastumise tseremooniale, ja Trump kiitis tema juhtimist neljapäevase visiidi ajal.

"Meie suhted on suurepärased," ütles Trump.

Pärast lõunasöögikohtumist andsid Trump ja Meloni Ovaalkabinetis kõrvuti istudes pika pressikonverentsi. Mõlemad rõhutasid oma karmi seisukohta mitmekesisuse ja kaasatuse poliitika ning rände suhtes. Meloni, kes võõrustab reedel Roomas USA asepresident JD Vance'i, ütles, et Trump võttis vastu tema kutse külastada Itaaliat lähitulevikus.

Meloni kasutas pressikonverentsil parafraasi Trumpi kampaanialoosungist, öeldes Trumpile, et "teeme lääne taas suureks" ("make West great again").

"Minu eesmärk on teha lääs taas suureks ja ma arvan, et me saame teha seda üheskoos. Me suudame seda, ja me jätkame selle eesmärgi suunas," lausus Meloni.

Ja ma ei mõtle selle all geograafilist suurust, ma räägin tsivilisatsioonist. Ma tahan teha seda tsivilisatsiooni tugevamaks. Ja isegi kui meil on kahel pool Atlandi ookeani mõned eriarvamused, on nüüd aeg koos maja istuda ja neile lahendused leida," lisas ta.

Trump vastas talle, et Euroopa on tema jaoks väga tähtis. "Ja Euroopa on väga oluline maailma jaoks. Ma tahan, et Euroopal läheks väga hästi," lausus Trump.

Samas oli Trump kriitiline, kui jutuks tulid Itaalia kaitsekulutused, mis on alla kahe protsendi SKT-st. Meloni vastas küll küsimusele lubadusega, et Itaalia teatab järgmisel NATO tippkohtumisel, et kaitsekulud on tõstetud lubatud miinimumini ehk kahe protsendini, kuid Trumpi sõnul pole see piisav.

"See pole kunagi piisav," vastas Trump ajakirjanike esitatud küsimusele.

Trumpi eelmise nädala samm peatada enamiku ülemaailmselt määratud tollide kehtima hakkamine 90 päevaks leevendas Melonile visiidiga kaasnenud survet. Itaalia valitsusjuht peab hoidma tasakaalu omale ideoloogiliselt lähedase USA presidendi ning Euroopa liitlaste vahel, kes on kritiseerinud Trumpi määratud tollimakse ja tema otsust jätta Euroopa Liit kõrvale Venemaaga peetavatest läbirääkimistest Ukraina sõja lõpetamiseks.

Meloni seisab silmitsi kodumaise survega kaitsta Itaalia ekspordile orienteeritud majandust, millel oli eelmisel aastal 40 miljardi euro (45,4 miljardi dollari) suurune kaubandusülejääk USA-ga.

Kuid teda tuleb vaadelda ka kui kogu 27-liikmelise EL-i bloki huvide kaitsjat. Meloni ütles ajakirjanikele, et tema ootuste kohaselt teatab Itaalia järgmisel NATO kohtumisel juunis, et tema riik suudab täita alliansi nõude, mille kohaselt iga liikmesriik kulutab kaitsekulutustele vähemalt kaks protsenti oma sisemajanduse koguproduktist (SKP).

NATO andmete kohaselt oli suure riigivõlaga Itaalia prognoositav kaitse-eelarve 2024. aastaks 1,49 protsenti SKP-st, mis on kaugelt alla alliansi praeguse kahe protsendi eesmärgi, mida Trump soovib tõsta isegi viie protsendini.