IPT Projektijuhtimise tehtud geotehniline uuring Kakumäe kalda seisukorrast leidis, et kuigi varem on kaldaastangu taganemist hinnatud aastate keskmise taganemiskiirusega, ei toimu kulutus ühtlases tempos, vaid tegu on ebaühtlase protsessiga ning tormidega võib varing jõuda sõiduteeni varem, kui eelmiste uuringutega välja pakutud.

Kui varem tehtud uuringud on hinnanud, et keskmine astangu taganemiskiirus on 60 kuni 70 sentimeetrit aastas, mis vastab astanguserva tegeliku taganemiseni viimase pea 35 aasta jooksul, siis meri murrab suuremate tormidega pangast korraga lahti kuni mitme meetri laiuseid plokke, mis alla varisevad, märgitakse uuringus.

"Seda (lagunemise) protsessi pole võimalik usaldusväärselt ette ennustada, seega ei ole välistatud, et järgmise tormiga jõuab varing sõiduteeni," märgitakse uuringus.

Ja kuivõrd uuritud ala asub intensiivse murrutusega rannalõigul, pole võimalik panga taandumist lihtsate ja odavate meetoditega peatada, ütlevad uuringu läbiviijad.

Alates 1990-ndate esimesest poolest on astanguserv taganenud 18 kuni 21 meetrit. Kuna astang on jõudnud teeni ning edasisi varinguid on praktiliselt võimatu prognoosida, soovitab uuring praeguses olukorras Kakumäe tee mereäärse kurvi umbes 50 meetri ulatuses liiklusele täielikult sulgeda ning muuta ülejäänud Kakumäe tee kahesuunaliseks. Kahele kalda lähedal asuvale kinnistule peab ligipääsu samas säilima.

Koos sõiduteega tuleks ajutiselt ehk kuni kaldalõigu stabiliseerimiseni sulgeda liiklus ka kergliiklusteel, soovitavad uuringu tegijad. Kergliiklustee asub vahetult astangu servas ehk seal, kus ei saa välistada, et pudedad setted varisevad asfaldi alt ning asfaltkate puruneb ja kergliiklustee hakkab varisema. See varisemine ei sõltu enam lainetest ja tormidest, vaid iga-aastase külmumis-sulamistsükli tagajärjel, märgitakse uuringus.

Kergliiklustee asub pangale lähimas kohas kõige vähem umbes 2,5 meetri kaugusel panga servast.

Uuring märgib ka, et kuigi praegu hoiab varisemist veel ilmselt tagasi asfaldikiht kergliiklus- ja sõiduteel, siis aja jooksul peaks varisemise protsess siiski tekitama pikipraod asfaldis ning võib tekkida pinnasevaring astangu ülemises tsoonis ning see varing võib ulatuda sõiduteele.

Kakumäe teed kasutavad praegu ka kolm Tallinna bussiliini: 21A, 21B ja 41B. Bussid vaatamata oma raskusele panga lagunemisele kaasa ei aita. Uuringus märgitakse, et bussiliikluse mõju kaldaastangu geomehaanilisele üldstabiilsusele on minimaalne.

Tallinn teelõiku praegu sulgeda ei kavatse

Tallinna kommunaalvaldkonna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere ütles ERR-ile, et keskkonna- ja kommunaalamet tegi uuringu põhjal riskihinnangu ning otsustas, et tee sulgemine ei ole antud juhul põhjendatud.

"Küll aga tuleb regulaarselt, kord kvartalis, olukorda jälgida. Kuna viimane olukorra hinnang tehti jaanuari lõpus, siis nüüd aprilli lõpus tehaksegi järgmine hinnang," lausus Pere.

Pere ei välistanud, et ühel hetkel osutub teelõigu sulgemine vajalikuks. Seetõttu  projekteerib keskkonna- ja kommunaalamet bussidele tagasipöörde platsi, mis on kavas ehitada järgmisel aastal. 

"Platsi võtame kasutusele siis, kui riskihinnang näitab, et tee tuleb sulgeda. Lisaks planeerib amet järgmisel aastal tegevusi, mis aitavad kallast kindlustada," ütles Pere.

Uuring pakub varingute vastu välja kolm kaitsemeedet: tugisein jalami kindlustamisega, lainemurdja ning kaitserajatis panga jalamil. IPT Projektijuhtimise hinnangul võimaldab ohtlikul teelõigul liikluse jätkamist või taastamist ainult tugisein. Teised meetmed vähendavad küll oluliselt astangu taganemise kiirust, kuid ei välista varinguid täielikult, märgitakse uuringus.

Tugisein tuleks 30 kuni 40 meetri kõrgune ning sellega toestataks astanguserv. Uuringus hinnatakse selle maksumuseks 2,5 kuni 3,5 miljonit eurot.

Lisaks teele on aastate pärast ohus ka majad. Kakumäe tee 249 kõrvalhoone on astanguservale kõige lähemal, praegu umbes 22 meetri kaugusel. Kui taganemiskiirus jääb samaks, kulub veidi üle 30 aasta, et astang hooneni jõuaks, märgivad uuringu läbiviijad.

Lähimad eluhooned on panga pervelt vastavalt 28 ja 38 meetri kaugusel.

Kakumäe poolsaare tipp, eriti läänepoolne osa, on teadaolevalt üks suurima taganemiskiirusega pankasid Eesti rannikul, kuna suhteliselt nõrkadesse kivimitesse kujunenud astang paikneb vahetult mere ääres, kus see on tormilainetusele avatud, seisab uuringus.

IPT Projektijuhtimise välitööd toimusid eelmise aasta novembris.