Kui tasuta kõrghariduse reformi eel investeeris riik kõrgharidusse 1,6 protsenti SKP-st, siis praegu moodustavad riigi kõrghariduse kulud SKP-st 1.1 protsenti. Et kõrghariduse rahastamises tekkinud võlga kompenseerida sõlmiti 2022. aastal rektorite nõukogu ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel kokkuleppe, mille alusel suurendas toonane valitsus kõrghariduse rahastamist 15 protsenti aastas 2026. aastani. Alates sellest aastast on aga toetuse tõusu juba kärbitud.

"Kahjuks peab sellel aastal tõdema, et rakenduskõrgkoolide eelarve tõus oli oluliselt väiksem kui avalik õiguslike ülikoolide rahastuse tõus. Kuigi mitmel ja mitmel kohtumisel on riigi poolt ka välja öeldud, et rakenduskõrghariduse maht võiks kasvada ja see on riigile väga oluline, siis kahjuks praegu seda veel rahastuses välja ei paista. Sel aastal saime eelarvesse juurde kõigest seitse protsenti, kuigi väga-väga ootasime seda riigi poolt lubatud 15 protsenti," ütles Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu.

Sellel nädalal otsustas valitsus, et esimese eestikeelse kõrghariduse saab ka edaspidi tasuta, kuid korduvõppija peaks maksma hakkama. Rektorite hinnangul praegune otsus kõrghariduse rahastuse küsimust ei lahenda.

"See on ennekõike ikkagi distsiplineerimine, et see hetk, kui ma teen selle valiku, et millist haridust ma omandama lähen, et ma mõtlen läbi, sest hiljem mul ei pruugi enam tasuta võimalust olla. Ma kindlasti ei arva, et see kuidagi on raha teenimise projekt," ütles Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden.

Rektorite sõnul on 2026. aastani planeeritud rahastuse kasv probleemi leevendanud, kuid endiselt on puudu pikk plaan, kuidas kõrgharidust jätkusuutlikult rahastada. Rakenduskõrgharidust pakkuvate koolide hinnangul võiks riigi rahastus jõuda 1,3 ja ülikoolide hinnangul 1,5 protsendini SKP-st. Samas aitaks rektorite sõnul rahastusmurede leevenemisele kaasa praegusest suurem eraraha kaasamine.

Preedeni sõnul on nad puutunud kokku ka olukordadega, kus inimene sooviks tulla kõrgkooli õppima oma raha eest, kuid praegu seadus ei võimalda täiskohaga eestikeelsel õppekaval oma raha eest õppida.

"Oli selliseid pahaseid inimesi, kes helistasid, et kas siis oma raha eest ka ei saa tulla teile õppima, et kuidas see võimalik on... Ja ei ole jah hetkel väga head lahendust olnud pakkuda. Ma saan aru, et hirm on selle ees, et minna tagasi sellesse vanasse mudelisse. Kus siis võib-olla seda mudelit kasutati ära nagu halvasti? Ma eeldan, et see võis nii olla, et lõpuks hakatigi raha küsima rohkem kui võib-olla peaks. Aga mina võin küll kõrgkooli vaatest ise kinnitada, et lõpuks on see ligipääsu piiramine," rääkis Preeden.

Samas Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul on variant kaasata ka ettevõtjate raha praegusest suuremal määral.

"Mis aitaks eriti just ettevõtlusest raha tuua, on tulumaksuseaduse muudatused, kus ülikoolid võiksid olla lisatud tulumaksusoodustusega organisatsioonide hulka. Ettevõtluse poole pealt on võimalik kindlasti toetada, kas siis stipendiumitega, võimalike professuuridega, võib-olla osaliselt ka infrastruktuuri või laborivarustusega eraettevõtetelt, aga oluline on seejuures, et need meetmed ei ole kindlasti kõrghariduse, nii-öelda pika probleemi lahenduse võtmed. See on suhteliselt marginaalne tegevus ja see toetab eelkõige võib-olla huvipakkuvaid erialasid," rääkis Asser.

Järgmisest õppeaastast muutub aga korduvõppijale tasuliseks ka kutseharidus, kus on samuti rahapuudus. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on öelnud, et tasulisest õppest hoolimata vajab ka kutseharidus juurde viis miljonit eurot.

Tartu Rakendusliku Kolledži Voco direktori Raini Jõksi sõnul võib tasuline õpe rahapuudust leevendada. Samas aitaks ka kutseharidusse raha juurde tuua senisest suurem koostöö ettevõtjatega.

"Me saame koostöös ettevõtjatega suurendada töökoha põhist õpet, mis tähendab seda, et tööandja võtab inimese tööle, praktilise õppe teeb koha peal. Me aitame ka võib-olla juhendada, aga teooria toimub koolis. On arenguruumi meil kõigil. Nii koolil endal, mida me pakume ja kuidas pakume, kui ka ettevõtjatel, et nad selle omaks võtavad. Meil on täna 15 gruppi kuskil 150 õpilase juures 3200-st töökoha põhisel õppel, nii et arenguruumi on kõvasti," ütles Jõks.

Ulla Preedeni sõnul ongi kõrghariduse ja kutsehariduse rahastuse probleem tervik. Kriitiliselt tuleks üle vaadata, kas mõne eriala puhul toimub ületootmine ja kas kõrghariduse ja rakenduskõrghariduse rahastusmudel peab sama olema.

"Me võib-olla toimetamegi täna natuke teistel alustel, et võib-olla läheneks siis erinevalt. Võib-olla ongi aeg küps selleks, et vaataks otsa, mis on täna rakenduskõrgkoolide vajadused ja mis on ülikoolide vajadused ja kuhu me liigume," lausus Preeden.