"Ukraina on pandud surve alla anda sel nädalal vastus Trumpi administratsiooni mitmele kaugeleulatuvale ideele, kuidas lõpetada sõda Ukrainas, tehes Venemaale järeleandmisi. Sealhulgas on USA võimalik tunnustus Venemaa poolt 2014. aastal okupeeritud Krimmile ja Kiievi NATO-liikmesuse välistamine," kirjutas WSJ.

Väljaanne märkis, et lääne ametnike sõnul kirjeldati neid ideid konfidentsiaalses dokumendis, mille USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni kõrged ametnikud esitasid neljapäeval oma Ukraina kolleegidele Pariisis peetud kohtumise käigus. Neid tutvustati ka Euroopa liidritele.

Vastust ettepanekutele oodatakse alanud nädala lõpus toimuva uue kohtumise ajaks, kirjutas leht.

"Ameerika Ühendriigid ootavad praegu Kiievi vastust, mis peaks tulema USA, Ukraina ja Euroopa esindajate kohtumisel Londonis selle nädala lõpus. Kui Ameerika, Euroopa ja Ukraina suudavad oma seisukohad lähendada, võidakse ettepanekud esitada Moskvasse," seisis artiklis.

WSJ viitas ka sellele, kuidas USA välisminister Marco Rubio ütles reedel Ukrainale ja Venemaale surve avaldamiseks, et administratsioon võib oma vahendustegevuse rahu saavutamiseks peatada, kui lähinädalatel põhiküsimustes edu ei saavutata.

"USA diplomaatilise surve eesmärk on valmistada ette relvarahu vastavalt praegusele rindejoonele ja lõppkokkuvõttes ka lõplikku kokkulepet. [Aga] mõne Trumpi administratsiooni idee aktsepteerimine võib Kiievi jaoks osutuda keeruliseks, kuna Ukraina keeldub tunnistamast, et Venemaal on õigustatud nõuded tema territooriumi mis tahes osale," märkis WSJ.

USA välisministeeriumi ametnik kirjeldas ukrainlastele esitatud ideid kui võimalusi, mida Kiievis võiks kaaluda, mitte võta-või-jäta ettepanekuid. Ametnik ütles, et võimalike võimaluste loend esitati aruteluks ja tagasisideks, kirjutas leht.

Zaporižžja USA kontrolli alla

Veel üks USA esitatud idee Ukraina juhtkonnale hõlmab lääne ametnike sõnul Zaporižžja tuumaelektrijaama ümbruse määramist neutraalseks territooriumiks, mis võiks olla Ameerika kontrolli all.

Leht viitas, et juba märtsis tõstatas Trump oma vestluses Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Ukraina elektrijaamade, sealhulgas tuumarajatiste omandamise küsimuse, nimetades seda selle taristu parimaks kaitseks.

WSJ oletas, et Zaporižžja tuumaelektrijaam hakkaks sellises olukorras tarnima tõenäoliselt elektrit nii Ukraina territooriumile kui ka okupeeritud piirkondadesse, mille Venemaa vallutas pärast 2022. aasta sissetungi ja mida ta hoiab endiselt oma käes.

Ettepanekute ellurakendamine tähendaks ka pööret USA välispoliitikas

Väljaanne tõdes, et kui USA tunnustaks 2014. aastal Krimmi poolsaare hõivamist Venemaa poolt, oleks see seniste administratsioonide – nii demokraatide kui ka vabariiklaste – enam kui kümneaastasele Ameerika välispoliitika positsioonile kriipsu peale tõmbamine.

2018. aastal mõistis Trumpi esimeses administratsioonis töötanud välisminister Mike Pompeo Krimmi annekteerimise Venemaa poolt hukka kui ohu demokraatiate ühisele rahvusvahelisele põhimõttele: ükski riik ei saa teise riigi piire jõuga muuta.

USA kongress võttis vastu ka seaduse, mis on vastu sellele, et USA tunnustaks Venemaa okupatsiooni Krimmis.

Venemaa ei saa siiski kõike, mida tahab

Lääne ametnike sõnul ei vasta Trumpi administratsiooni esitatud ideed siiski kõigile Venemaa nõudmisele.

Need ei tunnistaks Venemaal õigust neljale Ukraina oblastile, mille ta on juba enda omaks kuulutanud, kuigi ei nõua ka, et Vene relvajõud nendelt aladelt lahkuks.

Lääne ametnike sõnul ei tee USA ka ettepanekut Ukraina vägede arvule lae seadmiseks ega välista lääneriikide sõjalist toetust Kiievile ja Euroopa vägede paigutamist sinna, mis oleks Moskva jaoks oluline tagasilöök.

"Igal suveräänsel rahval on õigus end kaitsta," ütles Rubio reedel. "Ukrainal on õigus end kaitsta ja sõlmida mis tahes lepinguid, mida ta soovib kahepoolselt riikidega sõlmida," lisas ta.

Kuigi Trumpi administratsioon peatas vahepeal ajutiselt Ukrainale relvade ja luureandmete edastamise, et survestada Ukrainat otsima Venemaaga diplomaatilist kompromissi, ei ole ta kehtestanud uusi majandussanktsioone Venemaale ega astunud konkreetseid samme Putini survestamiseks, märkis WSJ.

Siiani pole otsust selle kohta, millised julgeolekutagatised võiks Ukraina rahukokkuleppega nõustumisel saada. Trumpi administratsioon ei ole öelnud, kas ta on valmis pakkuma sõjalist toetust Euroopa riikidele, kes saadavad Ukrainasse vägesid, et ära hoida Venemaa võimalikku uut agressiooni.

Kreml on taotlenud USA sanktsioonide tühistamist ning Venemaa ja USA majandussidemete taaselustamist Moskvas ja Saudi Araabias peetud kõnelustel, millest võttis osa Putini erisaadik Kirill Dmitrijev.

USA välisminister Rubio, erisaadik Steve Witkoff ja Ukraina erisaadik, erukindral Keith Kellogg, kohtusid neljapäeval Pariisis Ukraina kõrgete ametnikega, sealhulgas president Zelenski administratsiooni juhi Andri Jermaki, kaitseminister Rustem Umerovi ja välisminister Andri Sõbihaga.

USA ametnike sõnul kavatsevad Rubio, Witkoff ja Kellogg osaleda ka selle nädala teises pooles Londonis peetaval kohtumisel. Pärast seda võib Witkoff teha uue reisi Venemaale, kuigi sellest pole seni teatatud. Trumpile lähedane kinnisvaraärimees Witkoff on juba kolm korda kohtunud Venemaa režiimijuhi Vladimir Putiniga ja teatanud, et on saavutanud edusamme aruteludes Kremli liidriga. Teised USA ametnikud on soovitanud Trumpil olla Putini kavatsuste suhtes skeptilisem, märkis WSJ.