Meediateenuste seaduse muutmine on töös olnud juba pikalt ning aastatel 2023-2024 ka kooskõlastusringid läbinud, kuid vahepeal jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega kerkinud teemade lahendamiseks võeti see tagasi.

Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar rääkis ERR-ile, et seaduse menetlemine pandi pausile, oodates Euroopa meediavabaduse määruse vastu võtmist. See sai vastu võetud eelmise aasta lõpul ning hakkab kehtima augustist.

"Ehk me ootasime selle seadusakti vastuvõtmist lõplikul kujul, et korraga sisse viia kõik muudatused, mis tulenevad uuest määrusest ja meie varasemad ettepanekud, et oleks käsitlusel üks seadusemuudatus ja ei hakkaks neid jupikaupa tegema," kirjeldas Jõesaar.

Esialgu plaanitud seadusemuudatusega ei olnud Jõesaare sõnul nii kiire, et Euroopa määruse ära ootamine oleks probleeme teinud.

Suurt kontrollimehhanismi ei teki

Eelnõuga saab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) õigusi vaenuliku meediateenuse edastamise piiramisel, sellega muudetakse televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni ja liike ning raadiolubade konkursi korda. Kuna eelnõuga võetakse üle ka Euroopa meediavabaduse määruse normid, siis täpsustatakse sellega meediateenuse mõistet, laiendatakse teabevahetuse kaitset, luuakse meediaomandi andmebaas ja sätestatakse kohustus anda infot riikliku reklaami kulude kohta.

Vahepealse ajaga läks eelnõu ka veidi lihtsamaks. "Üks osa, mis puudutas Venemaa ja Valgevene propagandakanalite taasedastamise osa, oli kaks-kolm aastat tagasi teravam probleem. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil ei olnud häid seaduslikke tööriistu, millega saaks keelata propagandakanalite või kahjulike kanalite taasesitamist Eestis," rääkis Jõesaar.

TTJA esialgne tunamullune ettepanek hakata seadusega kontrollima meediasisu tõele vastavust ja tasakaalustatust sai toona palju negatiivset tagasisidet.

Mõne aasta tagune eelnõu väljatöötamiskavatsus nägi ette plaani, mille järgi oleksid programmi taasedastajad ehk kaabellevifirmad ja näiteks hotellide võrgud pidanud andma teada, milliseid kanaleid edastada soovivad ning TTJA oleks saanud öelda, mida neist edastada ei tohi.

Nüüd saab TTJA endale lihtsamad õigused öelda, et propagandakanaleid edastada ei tohi. "Mingit suurt kontrollimehhanismi ei teki, neile antakse õigus nende levitamist piirata," täheldas Jõesaar. 

Piirid meedia ja platvormidel edastava sisu vahel on hägustunud

Jõesaar nentis, et keeruline on seada piire selle vahel, mida meediaks loetakse.

"Kui oleks tegemist ainult telekanalitega või kindla veebiaadressiga, nagu nad täna sanktsioonide all on – kui omanik on sanktsioonide all, siis kanalit edastada ei tohi – siis on lihtne. Aga tänapäeval võivad ka suunamudijad olla suure jälgijaskonnaga ja see informatsioon, valeinformatsioon, pahatahtlik informatsioon, propaganda erinevatel tehnoloogilistel platvormidel levib ja meil ei ole võimalust kõiki neid jälgida, sest neid sisupakkujaid on ju tuhandetes."

Jõesaar täpsustas, et TTJA kontrolli aspekt on seotud väljaspool Euroopa Liitu tuleneva propaganda piiramisega.

Meediavabaduse määrus aga tegeleb laiemalt ajakirjanduse kaitsega Euroopa sees ning selle alla kuuluvad ka põhitegevusena veebis meediasisu tootjad.

"Meediateenuse osutajaks loetakse ka selliseid online'is sisu üleslaadijaid, kellel see on majanduslik põhitegevus. Mitte igaüks, kes kuhugi postituse teeb, sellele ei laiene meediavabaduse määrus, vaid need, kellele see on elukutse ehk sissetulek. Need podcast'id, youtuber'id, Instagrami, Tiktoki suunamudijad, kellele see on äriline tegevus, siis nendele meediavabaduse määrus laieneb."

Meediavabaduse määrusega tuleb avaliku sektori asutustel ka avalikult kättesaadavaks teha teave riikliku reklaami kohta. Eelnõus pakutakse välja lahendus, millega EMTAK koodi järgi meeidavaldkonnas tegutsev ettevõtja loetakse meediateenuse osutajaks ning tal lisandub kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja riikliku reklaami tulud.

Eelnõu seletuskirja järgi peaks selliseid ettevõtteid olema kokku ligikaudu 200 ning äritegevuse perspektiivist peaks riikliku reklaamitulu avaldamise kohustus toetama meediaturu tervet konkurentsi ja tõstma reklaamirahade läbipaistvust.

Raadio- ja teleload saavad selgemad reeglid

Uue eelnõuga muutub ka raadiolubade väljaandmist puudutav kohalik regulatsioon.

"Täna kehtiva korra järgi kehtestas kultuuriministeerium raadiolubadele kõrvaltingimused, näiteks Eesti autorite teoste mängimise osakaal programmis. Selle seadusemuudatusega kehtestatakse kõigile raadiolubade omanikele kohustus mängida Eesti autoreid vähemalt 30 protsenti päevaprogrammist, võõrkeelsetele raadiojaamadele 15 protsenti," kirjeldas Jõesaar.

Praegused raadioload on juba sellistel tingimustel välja antud. Jõesaar märkis, et nüüd ei pea neid tingimusi iga kord konkursis välja tooma, kuna maht on seadusega paika pandud.

Kui tänane seadus lubas välja anda ajutisi raadiolube mingi sündmuse kajastamiseks, siis turulolijad olid Jõesaare sõnul oma lähenemises võrdlemisi loomingulised ja kasutasid ajutisi lube ka oma olemasoleva leviprogrammi laiendamiseks.

"Sama puudutab ka televisiooni – me lihtsustasime lubade süsteemi ja kõigil turulolijatel on nüüd selgemad reeglid, et ajutisele ringhäälinguloale kehtivad samad tingimused, mis püsilubadele."

Eelnõu järgi väheneb ka lubade liikide arv, kuna tehnoloogilisse arengu tõttu ei ole enam suurt vahet näiteks kohalikul ja üleriigilisel loal. "Alles jääb rahvusvaheline luba, mille programmi levitatakse Eestist väljapoole," ütles Jõesaar.

Seadusemuudatus on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuarist.