Klipid ning refereeringud Rossija 1 eetris olevast saatest "Õhtu Vladimir Solovjoviga" jõuavad aeg-ajalt ka lääne meediasse. Küll õhutatakse seal saates viha Ukraina ja läänemaailma vastu, küll pakutakse välja Nõukogude Liidu piiride taastamist või räägitakse näiteks vene kogukonna tagakiusamisest Balti riikides.

Kuigi paljud Eestis ei pruugi saatest olla kuulnudki, on Eestis tõenäoliselt endiselt tuhandeid inimesi, kes vahel kanaleid vahetades ka selle saate peale satuvad. Nimelt ei ole Venemaa televisiooni vaatamine Eestis endiselt teab mis keeruline.

Vene piiri lähedal näeb Vene telekanaleid näiteks vabalevist, piisab vaid antennist. "Õhtu Vladimir Solovjoviga" on täispikkuses leitav ka Youtube'ist.

Uuematel televiisoritel piisab ka sellest, kui otsida Vene telekanalit rakenduste poest. Nii Pervõi Kanali kui näiteks Rossija, suuremate ja tuntumate telekanalite äpid, on näiteks Androidi poes täiesti saadaval.

Kolm aastat tagasi, samal päeval kui Venemaa rakettidega Kiievit ründas, tegi tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet otsuse hakata piirama Vene propagandakanalite taasedastamist Eestis. See tähendab, et Eesti telekomiettevõtted nagu Elisa või Telia ei tohi mõnd Vene telekanalit, nagu RTR-Planeta, NTV Mir või Pervõi kanal enam Eestis näidata.

Keegi ei keela inimestel otsimast aga muid viise, kuidas neid kanaleid vaadata, sest keelatud nende kanalite jälgimine Eestis ei ole.

Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik Kristi Anniste ütles, et võrreldes sõjaeelse ajaga on Venemaa telekanalite mõju siiski vähenenud.

"Meil on andmed 2022. aasta veebruari algusest näitaks. Kui siis pidas Venemaa telekanaleid enda jaoks oluliseks teabeallikaks kolmandik muust rahvusest elanikkonnast, siis nüüd on see näitaja langenud 10 protsendile. Muidugi tuleb vaadatavuse seiramisel arvestada ka sellega, et kui riik on nende kanalite vaatamist piiranud, kuivõrd inimesed siis julgevad uuringutes tunnistada, et nad neid kanaleid ka vaatavad," rääkis Anniste.

Ühtlasi peab arvestama, et novembrikuu seisuga elab Eestis veel 34 000 Ukrainast tulnud sõjapõgenikku. 2022. aasta veebruari alguses neid siin veel ei olnud.

Tarbijakaitseamet saab peagi natuke õigusi juurde, et propagandakanalite edastamist vajadusel kiiremini piirata. Andres Jõesaar kultuuriministeeriumist rääkis, et see eelnõu puudutab endiselt aga Eesti sideettevõtete telepakette või näiteks hotellivõrke.

"Narvas Venemaa telekanalite vabalevi piirata –  sellist plaani kindlasti ei ole. See oleks ka tehnoloogiliselt üsna keerukas. Meenutades kadunud Nõukogude aega, kui Eesti inimesed vaatasid põhjarannikul Soome televisiooni, siis Nõukogude Liit üritas ka infolevikut piirata. Me oleme nüüd paradoksaalselt samasuguses olukorras. Vabaleviga midagi teha ei ole, sama puudutab ka teisi tehnoloogilisi võimalusi," ütles Jõesaar.