President Alar Karis jättis välja kuulutamata kirikute ja koguduste seaduse muudatused ning saatis selle riigikogule paranduste tegemiseks tagasi.

Riigikogu võib teha seadusesse muudatused ja kiita siis heaks. Võimalik on seadus uuesti heaks kiita muutmata kujul. Kui president pole riigikogu otsusega nõus, siis peab olukorra lahendama riigikohus. Õiguskomisjoni esimehe sõnul otsustab riigikogu pigem seadust muuta. Muudatused selguvad arutelude käigus.

"Saali läheb ta siis otsustada, kas siis toetame seda eelnõu, ei toeta või toetame muudatustega ning ma võin ennustada ja võtta nõrka mürki, nagu klassikud ütlevad, et arvatavasti läheb see eelnõu muutmisele," sõnas õiguskomisjoni esimees Madis Timpson.

Kirikute ja koguduste seadust hakkavad arutama nii õigiskomisjon kui ka põhiseaduskomisjon, kus esimene arutelu on teisipäeval. Põhiseaduskomisjoni liige Lauri Läänemets ütles, et presidendi tähelepanekuid tuleb kaaluda. Läänemetsa sõnul on mõned etteheited lihtsamalt kõrvaldatavad. Põhikirjalise alluvusega on keerulisem.

"President arvas, et me ei tohi seda nii-öelda katkestamist nõuda seal sellisel kujul. Seal ma jään eriarvamusele presidendiga. See on see kõige olulisem koht Need võimalikud alternatiivid on oluliselt keerulisemad, tekitavad segadust. Kui me mõtleme sellele, mis see alluvussuhe tähendab, siis kõige keerulisem on mõista mõjutustegevust. Ma arvan, et see on see koht, kus me peakski eksperte kaasama," sõnas SDE esimees Lauri Läänemets.

Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et kõigepealt tuleb konsulteerida ekspertidega.

"Minu hinnangul oli see seadus juba praegu küps vastu võtmiseks ja mina ei leidnud seal küll mingisugust vastuolu ei põhiseadusega, usuvabaduse piiramise ega inimõiguste piiramisega. Kui seal on mingisuguseid juriidilisi nüansse, mis vajavad muutmist, siis tuleb kaaluda ja võib neid muuta," ütles Seeder.

Vadim Belobrovtsev Keskerakonnast sõnas, et parlament peaks loobuma kirikute ja koguduste seadusest ning seda ei tohiks enam vastu võtta ei muutmata ega parandustega.

"Eks me näe, mis muudatused tulevad, aga selge see, et me praegu ei kujuta ette, mis võiksid need muudatused olla, et president ütleks, et nüüd on seaduseelnõu kooskõlas põhiseadusega ja samas see toimuks niimoodi, et selle eelnõu sisu ei oleks kardinaalselt muudetud," ütles Belobrovtsev.

Riigikogu kiitis kirikute ja koguduste seaduse heaks aprilli alguses. Seadusega soovitakse tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks ning konkreetselt puudutas see Eesti Kristlikku Õigeusu kirikut, mis oleks pidanud katkastama kõik suhted Moskva Patriarhaadiga.