Soode kuivenduskraavide sulgemine tekitab kohalikes küsimusi ja vastuseisu
Kliimaministeerium plaanib Euroopa Liidu toetuse abil mitmel looduskaitsealal olevate soode kuivenduskraavid sulgeda, et soodele omast keskkonda kaitsta. Taoline plaan on tekitanud küsimusi ja vastuseisu kohalikes omavalitsustes ning elanikes.
Nii nagu Pärnumaal nii ka Põlvamaal kavatseb riigimetsa majandamise keskus (RMK) ministeeriumi plaani kohaselt sulgeda Meenikunno looduskaitsealal umbes 35 kilomeetrit kuivenduskraave, mis mõjutavad oluliselt soo kooslust ja elustikku ning seal ümbruses elavaid inimesi.
"Peamine fookus on loomulikult elurikkuse seisundi parandamine, senine inimmõju on olnud selline, et liikidel ja elupaikadel ei lähe hästi ja tavapärasest kaitsmisest enam ei piisa ja on (vaja) võtta samme selleks, et juba kahjustada saanud looduse seisundit parandada. Selleks me ka neid taastamise töid planeerime," rääkis kliimaministeeriumi looduskaitse strateegia valdkonna juht Mart Kiis.
Kuid Räpina vallavolikogu lükkas RMK plaani tagasi, sest oldi seisukohal, et ilma keskkonnamõju uuringuteta Meenikunno looduskaitsealal olevad ja sealse raba veetaset reguleerivad üle saja aasta vanused kuivenduskraave sulgeda ei tohiks.
"Üheks meie vallavolikogu ja vallavalitsuse argumendiks oli ka see, et need kraavid ja vee liikumine on olemas juba kaartidel aastast 1894. On need siis inimtekkelised või on need olnud looduslikud kraavid, aga need on seal olnud 140–150 aastat ja see tähendab, et me läheme muutma kooslusi, mis on 150 aasta jooksul välja kujunenud," lausus Räpina vallavanem Enel Liin.
Ministeeriumi kinnitusel arvestatakse kohaliku omavalitsuse seisukohti, ent projektiga liigutakse edasi.
"2024. aastal Euroopa Liidus tervikuna lepiti kokku looduse taastamise eesmärkides, võeti vastu looduse taastamise määrus ja sellest tulenevalt me ka looduse taastamisega jätkame," ütles Kiis.
Toimetaja: Marko Tooming