Plii on tavapärane koostisosa jahipidamiseks ja laskespordiks mõeldud laskemoonas ja kalastustarvetes. Loomaarsti Madis Leivitsa sõnul on teada, et jahi käigus ulukilihasse sattuv plii ohustab ühtviisi nii inimeste kui metsloomade tervist ja ka keskkonda.

"Kui kütitakse, siis laskemoon saastab selle kütitud uluki liha, arvestatav osa tegelikult jõuab ka inimese lauani," rääkis Leivits. "On see siis trofeeloom, kelle lihakeha me ei tarbi ise toiduks või laskekanali ümbrus, mis ei ole väga ilus, aga on samas saastunud, seda me oma toidulauale ei pane, kas siis jätame metsa, söödame oma koerale või teeme sellest mõne hakklihatoote, aga tegelikult me teame väga hästi, et see plii jõuab ka meie oma toidulauale."

Kaks aastat tagasi jõustus pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel, veelinnujahil oli pliimoon keelatud juba kümme aastat varem.

Euroopa kemikaaliameti (ECHA) hinnangul satub Euroopa Liidu keskkonda aastas umbes 100 000 tonni pliid. Sealjuures 14 protsenti jahipidamisest ja seitse protsenti kalastamisest ning 80 protsenti laskespordist.

Kultuuriministeerium kujundas oma sotsiaalministeeriumile edastatud seisukoha konsulteerides sportkalastamise ja laskespordi valdkonna esindajatega ning nende hinnangul ei ole pliilaskemoona kasutamise piiramine praeguses olukorras mõistlik. Põhjusteks toodi nii julgeoleku aspekt kui pliimoonale samaväärse alternatiivi puudumine.

Nii Eesti jahimeeste seltsi kui Eesti jahispordi liidu juhatuse liikme Endrik Rauni sõnul on Euroopa komisjoni algatus kahtlemata vajalik ja arusaadav, aga praegu on piiranguteks lihtsalt väga halb aeg ja ka lahtiseid otsi on palju.

"Ühes Euroopa servas on täiemahuline sõda ja iga päev kuuleme, et meil hakkab Euroopas nappima laskemoona ja siis selles valguses me hakkame muutma oma seadusi, tahame lasketiirude olukorda karmistada, tahame jahinduses hakata moona vahetama ja nii edasi ja tahame sundida, et siis relva- ja laskemoonatootjad läheksid üle uutele alternatiividele," rääkis Raun. "See on selge, et eeltöö on olnud kehv ja tuleb palju täpsemini neid asju läbi vaadata, neid tingimusi ja alternatiive ja see on väga pikk töö, seda siin mõne kuuga ei tee."

Loomakaitseorganisatsioon Loomus ei mõista aga kultuuriministeeriumi seisukohta. Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller ütles, et kuna pliimoonale on sobivad alternatiivid olemas, siis puudub igasugune vajadus sellega tegelikult venitada.

"Ükski harrastus ei õigusta seda, et me peaksime eluskeskkonda mürgitama. Euroopa Liit on liikunud selle plii täieliku keelustamise suunas juba vähemalt paarkümmend aastat ja see täiskeelu tulemine on teada. Seetõttu tegelikult on seda aega olnud atra seada päris pikalt," ütles Eller.