Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson tõdes, et tegelikult ei ole Venemaa strateegiline eesmärk muutunud juba 1990. aastate algusest saati.

"Tegelikult on see alates 90-ndate algusest ambitsioon olnud, et Eesti ja ka teised Balti riigid kuuluksid Venemaa mõjusfääri ja nad pingutavad ju väga palju selle nimel, et seda sfääri taastada. Kogu see mõjutustegevus ja luuretegevus, pingutused ja investeeringud, mida Venemaa selleks teeb, on kolossaalsed ja meie kui julgeolekuasutuse ülesanne ongi ju vastu astuda, rakendada meetmeid ja tõkestada, et seda mõjusfääri siin mitte mingil kujul ei tekiks," ütles Palloson "Esimeses stuudios".

Ühtlasi on kaitsepolitseiameti peadirektori sõnul kapo praegu oma tippvormis.

Esmaspäeval avaldatud kapo aastaraamatust on jäänud justkui mulje, et Venemaa huvi Eesti vastu on kasvanud, kuid Pallosoni sõnul on see huvi kogu aeg suur olnud.

"Ma ei saa öelda, et Eesti on nüüd number üks venelaste huviobjekt, aga piisavalt kõrgel kohal. Esiteks piiririigid pakuvad alati Venemaa teenistustele suuremat huvi, sest tahetakse ju teada, kes on naaber ja mis seal toimub. Teiseks, me oleme NATO ja Euroopa Liidu liige. Me vastandume oma julgeolekuga ja agendaga väga palju Venemaale. Läbi meie on võimalik teoorias ligi pääseda NATO ja Euroopa Liidu saladustele," kirjeldas Palloson.

Peadirektor tõi ka välja, et Eesti uued julgeoleku muudatused pakuvad Venemaale suurt huvi.

"Vene eriteenistuste ülesanne on omada pilti, milline on Eesti uus kaitsevõime ja mida me siin koos liitlastega teeme. Huvid on kõrged ja seda ilmestab kõige paremini statistika. Kui me vaatame, et meil on üle 30 Venemaa agendi tuvastatud ja vangi mõistetud, siis see näitab seda huvi iseenesest juba," sõnas Palloson.

Peadirektor kirjeldas ka, et Venemaa agendid, kes on Eestisse imbunud, on väga erinevalt motiveeritud ning n-ö klassikalisi riigireetureid on seni olnud ainult viis.

"Motivatsioon on hästi erinev neil kõigil ja värbamisel valitaksegi väga persoonipõhiselt, aga üks asi, mis neid kõiki iseloomustab on see, et tegelikult selliseid klassikalisi riigireetureid ehk siis Eesti riigi ametnikke, kellel oli ligipääs ametkondlikele riigisaladusele, neid inimesi on meil tegelikult ikkagi väga vähe," lausus peadirektor.

Ülejäänud 25 agenti, kelle kapo on tabanud, on olnud lihtsad inimesed, kellel ei ole ligipääsu huvitavale infole. 

"See ongi see, mida peavad kõik endale teadvustama, et Venemaa luureteenistused saavad väga edukalt kasutada selliseid tavalisi inimesi. Pole oluline, kes sa oled praegu, vaid kuidas on sind võimalik arendada ja suunata," ütles Palloson.

Ka agentidele jagatud tööülesanded varieeruvad ning aina rohkem uuritakse kübermaailma.

"On ka selliseid ülesandeid, et on vaja kuskil jälgida ja fikseerida sõjalisi objekte, strateegilisi objekte ja tegelikult, mis tuleb järjest võimsamalt peale, on küberluure," sõnas kapo peadirektor.

Palloson tõi ka välja, et Eesti vastu suunatud küberluure ei tulene ainult Venemaalt, vaid ka Hiinast, Iraanist ja Põhja-Koreast.

"Me oleme digiriik ja oleme üha rohkem liikumas veebi- ja digiplatvormidele. See on ka üks meie haavatavusi. Me peame end kaitsma. Ettevõtjad näiteks peaksid silmas pidama, et igasugused kliendiandmebaasid on Venemaa luureteenistusele suur huviobjekt, sest seal on kontaktandmed, millega on võimalik edasi töötada ja küberründeid korraldada," lausus Palloson.

9. mail, mil Venemaa tähistab võidupüha, ei too Pallosoni sõnul kapole lisatööd.

"Me ikkagi töötame sellega kogu aeg, mitte ainult siis, kui 9. mai hakkab lähenema. See töö käib igapäevaselt ja üks näitajaid on Kremli-meelsete isikute Eestist väljasaatmine, keda meil praeguseks on juba 17. Neid saadetakse välja mitte sellepärast, et nad on lihtsalt Kremli-meelsed, vaid sellepärast, et nad aktiivselt ohustavad oma tegevuse ja üleskutsetega Eesti julgeolekut. Need ongi need agitaatorid, kes siin tõenäoliselt üritaksid midagi provotseerida," ütles peadirektor.

Pallosoni hinnangul möödub venelaste võidupüha Eestis rahumeelselt ning meeleavaldusi oodata ei ole.

"Eesti ametkonnad teevad oma tööd ja siin on kehtestatud uus selline õigus- ja väärtusruum. Punasümboolikale ja agressorriiki toetavale palaganile ei ole siin kohta," sõnas Palloson.