Täpselt nagu vanal filmilindil - toonased Läti NSV ülemnõukogu liikmed väljusid pärast ajaloolist hääletust rahva ette. Tõsi, tervitajaid oli pühapäeval tänaval vähem kui 35 aasta eest, kuid toonaseid vabadusetoojaid sai üle hulga aja koos näha päris palju. Läti seimi ees lauldi "Ärgake, Baltimaad!" ning tõusid lipud ka Eesti ja Leedu auks, sest Rahvarinded tegid plaane koos ja üksinda poleks lätlastel midagi välja tulnud. Ja lipp heisati ka Ukraina rahva auks, kes praegu oma vabaduse eest võitleb.

"Kui sedelid saalid toodi, tundus mulle - jaa, õnnestus, otsus on tehtud. Ööl enne istungit ma küll lootsin, kuid väga-väga kartsin. Teist korda ja võimalust poleks meil olnud," ütles Läti iseseisvuse poolt hääletanud Velta Cebotarenoka.

"Austame neid, kes võitlesid ja laulsid, käisid tänavatel, kaitsesid vabadust barrikaadidel. Neid, kes hoidsid Baltimaade lippe kõrgel mitte ainult käes, vaid ka südames. Ka siis, kui see oli keelatud," ütles Läti seimi esimees Daiga Mierina.

"Väitlesime ja langetasime päris algul otsuse, et me ei koosta deklaratsiooni uue riigi loomiseks. Kinnitame, et meid on ebaseaduslikult okupeeritud. Dokument nägi ette taastada 1918. aastal loodud Läti riik," ütles samuti Läti iseseisvuse poolt hääletanud Andris Teikmanis.

Lätis kestavad pühad viis päeva jutti. Kui Talsis sai näha kaitseväe paraadi, siis üle kogu riigi toimub palju kontserte ja, nagu pidulikul päeval ikka, toovad paljud Riia Vabadussamba juurde lilli. Õitest moodustati samba jalamile Läti kontuur.

Vabadussamba juures sadas vihma, kuid mis sellest - tähtsa päeva üks põnevamaid osi on rahvariiderongkäik ja terve päeva on rahvariideid Raekoja platsil ka tutvustatud.

Lätis on paljudes peredes rahvariided olemas. Ka välismaal elavatel lätlastel, kes sõitsid tänaseks Riiga kokku. Solvita ja Maris tulid Rootsist.

"Meie jaoks on tõesti suur au kanda Läti rahvarõivaid ja tulla sellele rongkäigule välismaalt," ütlesid Rootsi lätlased Solvita ja Maris.

Kuid olulisim - kas lätlased on 35 aastat tagasi taastatud riigiga rahul?

"Alati on vaja teha muutusi arengu ja laste nimel. Lastetoetused võiks olla suuremad ja pered ka," ütles lätlane Sabine.

"See on riik, mille poolt ma 35 aasta eest hääletasin, kuid enesega rahulolu ei tohiks kunagi tekkida. Alati tuleb pürgida millegi enama poole," ütles Andris Teikmanis.