Läti kirjandusajakiri Avots ehk Allikas, mida tõlgiti ka vene keelde, avaldas pildi hiirelõksu pistetud Lenini peast. Aasta oli siis 1988. Asjaosalised kutsuti Moskvasse aru andma.

Nüüd, mil Ukrainas käib sõda, rippus Riias Venemaa saatkonna vastas pikka aega selline kujutis Putinist. Kirjanik ja eesti kirjanduse tuntuim tõlkija läti keelde Guntars Godinš töötas Avotsi toimetuses.

"Putši ajal oli nii, et pressimaja, kus meie ajakiri ilmus, pandi kinni. Oli väga keeruline ja saime aru, et me ei saa ajakirja avaldada. Ma helistasin Eestisse, vist rääkisin Kajar Pruuliga, kes töötas tollal Vikerkaares, ja küsisin, kas ei saaks seda ajakirja trükkida Eestis. Ja need on kaks numbrit, mis ilmusid ja mis on trükitud Eestis. Et eestlased tulid meile vastu, tegin nii, et tõlkisin ära Eesti luulet. Siin on teie rahvaluule, siin on teie autorid Artur Alliksaar ja Betti Alver, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel ja Jaan Kaplinski," rääkis Godinš.

Iseseisvuse taastamisele eelnes palju sündmusi. Üks neist oli loomeinimeste deklaratsiooni koostamine, kus Lätis arvestati ka Eesti seisukohti.

"Lätis tegime ka kirjanike liidu pleenumi või koosoleku, kus võeti vastu kaks deklaratsiooni. Väga huvitav on, et see idee tuli Eestist. Pärast seda asutati Rahvarinne," rääkis Godinš.

Läti seimis ja kõikjal Riias on kiidetud head koostööd Baltimaade vahel 35 aastat tagasi. Ja öeldud, et sama sisukas võiks olla see koostöö ka praegu. Aga midagi, hoolimata meie tihedatest sidemetest, jääb selles koostöös ikkagi puudu.

"Tollal tegid Balti riigid kõike koos, see on kõige olulisem. Täiesti kindel, et Eesti poleks saanud iseseisvaks ilma Lätita ja vaba Läti poleks võimalik ilma sõltumatu Eestita. Kuni iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmiseni kooskõlastasime kolme riigi vahel oma poliitikat. Teavitasime üksteist kõigest. Mulle tundub, et tänagi oleks vaja Balti riikide seisukohti rohkem kokku leppida, sünkroniseerida ja muuta need ühtsemaks, nagu oli tookord. Koos oleme jõud. Jah, nüüd oleme konkurendid. See on Eesti, Läti ja Leedu arengule väga hea. Kuid samas meie eksistents ja ellujäämine selles maailmas sõltuvad sellest, kas suudame olla koos ja ühtsed nagu 35 aastat tagasi," rääkis Läti Rahvarinde asutaja Dainis Ivans.

"Kui vaatan, mida noored praegu kirjutavad, siis need loomulikult ei ole sellised raamatud nagu vanasti - väga patriootilised. Patriotismitunne on muutunud. Ja see on loomulik," sõnas Godinš. 

Ivansi hinnangul on pragu hall argipäev. "Toona oli laulev revolutsioon, nagu teie parlamendi esimees just oma videokõnes ütles. Ja argipäeval oleme kõik demokraatia kriitikud. Oleme elanud ajani, mil suudame vaadata kriitiliselt nii seda, mis toimub meil endal kui ka naaberriikides," Ivans.