USA haridusminister Linda McMahon ütles Harvardi juhtkonnale saadetud kirjas, et ülikool peab tegelema muredega nagu antisemitismi levik ülikoolilinnakus või üliõpilaste kohtlemine lähtuvalt nende rassist ja valitsuse etteheidetega, et ülikool on loobunud oma akadeemilise täiuslikkuse püüdlustest, palgates suhteliselt vähe konservatiivsete vaadetega õppejõude.

"See kiri on teile teatamaks, et Harvard ei tohiks enam föderaalvalitsuselt TOETUSI taotleda, kuna neid ei anta," kirjutas McMahon.

See samm on järjekordne surveavaldus Trumpi administratsioonilt, mis on valmis kasutama föderaaleelarve võimu, et sundida institutsioone, alates advokaadibüroodest kuni ülikoolideni, tegema ulatuslikke poliitilisi muudatusi või loobuma miljarditest dollaritest föderaaltoetustest ja lepingutest.

Harvardi ülikooli teatel suurendab McMahoni kiri nõudmisi, millega kehtestataks ülikooli üle enneolematu ja ebakohane kontroll, ning esitab uusi ähvardusi elupäästva uurimistöö rahastamise ebaseaduslikuks peatamiseks.

"Harvard jätkab enda kaitsmist valitsuse ebaseadusliku surve eest, mille eesmärk on lämmatada uurimistööd ja innovatsiooni, mis muudab ameeriklaste elu turvalisemaks," ütles ülikooli pressiesindaja.

Tulevase rahastamise külmutamine kujutab endast Trumpi administratsiooni veidi muudetud taktikat, mille katsed külmutada tippülikoolidele juba lubatud vahendid tekitas juriidilisi probleeme.

Trump on rünnanud Harvardi antisemitismi süüdistustega seoses ülikoolilinnakus toimunud Palestiina-meelsete protestidega. Protestid vallandas USA liitlase Iisraeli sõjaline rünnak Gazale pärast Palestiina terrorirühmituse Hamas võitlejate rünnakut Iisraelile 2023. aasta oktoobris.

Trump on väitnud, et Palestiina-meelsed protestijad on antisemiitlikud ja toetavad Hamasi. Protestijate, sealhulgas mõnede juudi rühmituste sõnul ajab valitsus ekslikult segamini nende kriitika Iisraeli tegevuse kohta Gazas antisemitismiga ja nende tegevuse palestiinlaste õiguste propageerimisel ekstremismi toetamisega.

Viimastel nädalatel alustas administratsioon Harvardi ligi üheksa miljardi dollari suuruse föderaalrahastuse ametlikku läbivaatamist, nõudis ülikoolilt mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasamise tavade keelustamist ning mõnede Palestiina-meelsete rühmituste ja maskide kandmise mahasurumist protestidel.

Harvard lükkas aprillis Trumpi nõudmised tagasi, nimetades neid rünnakuks sõnavabadusele ja akadeemilisele vabadusele. Ülikool kaebas Trumpi administratsiooni kohtusse pärast seda, kui see peatas umbes 2,3 miljardi dollari suuruse föderaalse rahastamise õppeasutusele, lubades samal ajal võidelda diskrimineerimisega ülikoolilinnakus.

Oma hagis Trumpi administratsiooni vastu väitis Harvard, et valitsuse rahastamiskärbetel on rängad reaalsed tagajärjed patsientidele, üliõpilastele, õppejõududele, töötajatele ja (ja) teadlastele, seades ohtu olulised meditsiinilised ja teaduslikud uuringud.

Harvardil on 53 miljardi dollari suurune sihtkapital, mis on suurim kõigist USA ülikoolidest, kuid selle vahendeid piiratakse sageli ja neid kasutatakse sellisteks kuludeks nagu rahaline abi tudengitele ja stipendiumid.