Harvardi ülikool lükkas esmaspäeval tagasi Trumpi administratsiooni arvukad nõudmised poliitikamuutusteks, mis ülikooli väitel loovutaksid kontrolli selle üle konservatiivsele valitsusele, kes kujutab ülikoole ohtlikult vasakpoolsetena. Mõne tunni jooksul pärast seda, kui Harvard oma seisukoha avaldas, teatas valitsus, et külmutab ülikoolile mõeldud ligi 2,3 miljardi dollari suuruse föderaalrahastuse.

Valge Maja otsus järgnes sellele, kui Trumpi administratsioon oli märtsis teatanud, et vaatab läbi üheksa miljardi dollari mahus föderaallepinguid ja toetusi Harvardile osana võitlusest antisemitismi vastu, mis Valge Maja sõnul on ülikoolilinnakutes vallandunud viimase 18 kuu jooksul Palestiina-meelsete protestide ajal.

Esmaspäeval süüdistas haridusministeeriumi antisemitismi vastase võitluse töörühm Ameerika vanimat ülikooli "murettekitavalt juurdunud mõtteviisis, mis on meie riigi prestiižseimates ülikoolides ja kolledžites endeemiline – et föderaalsete investeeringutega ei kaasne vastutust kodanikuõiguste seaduste järgimise eest".

Selline sõnavahetus süvendas veelgi vastasseisu Trumpi administratsiooni ja mõne maailma rikkaima ülikooli vahel, mis on tekitanud mure sõnavabaduse ja akadeemilise vabaduse pärast.

Valitsus on külmutanud sadu miljoneid dollareid föderaalraha arvukatele ülikoolidele, survestades neid poliitilisi muudatusi tegema ja viidates sellele, mida ta väidab olevat suutmatus võidelda antisemitismi vastu ülikoolilinnakutes.

Mõnel Palestiina-meelsel meeleavaldusel osalenud välisüliõpilased on kinni peetud ja nende vastu on alustatud väljasaatmismenetlust. Lisaks on sadade teiste välisüliõpilaste viisad tühistatud.

Harvardi ülikooli rektor Alan Garber kirjutas esmaspäeval avalikus kirjas, et haridusministeeriumi eelmisel nädalal esitatud nõudmised võimaldaks föderaalvalitsusel juhtida Harvardi kogukonda ja ohustaks ülikooli kui eraõiguslikku asutuse, mis on pühendunud teadmiste omandamisele, loomisele ja levitamisele, väärtusi.

"Ükski valitsus – olenemata sellest, milline partei on võimul – ei tohiks dikteerida, mida eraülikoolid võivad õpetada, keda nad võivad vastu võtta ja palgata ning millistel õppe- ja uurimissuundadel nad võivad tegutseda," kirjutas Garber.

Antisemitism sai ülikoolilinnakutes probleemiks juba enne Trumpi teist ametiaega, kui eelmisel aastal vallandusid mitmes ülikoolis Palestiina-meelsed tudengiprotestid seoses 2023. aasta oktoobris toimunud palestiina terrorirühmituse Hamas rünnakuga Iisraelis ja sellele järgnenud Iisraeli sõjalise sissetungiga Hamasi toetusalale Gazas.

Valge Maja pressiesindaja Harrison Fields ütles esmaspäeval tehtud avalduses, et Trump töötab selle nimel, et "muuta kõrgharidus taas suurepäraseks, lõpetades kontrollimatu antisemitismi ja tagades, et föderaalsed maksudollarid ei rahastaks Harvardi toetust ohtlikule rassilisele diskrimineerimisele või rassiliselt motiveeritud vägivallale".

Reedel saadetud kirjas teatas haridusministeerium, et Harvard ei ole suutnud täita nii intellektuaalsete kui ka kodanikuõiguste tingimusi, mis õigustavad föderaalseid investeeringuid.

Ministeerium nõudis, et Harvard teeks tööd selle nimel, et vähendada õppejõudude, töötajate ja üliõpilaste mõju, kes on ministeeriumi sõnul "rohkem pühendunud aktivismile kui teadustööle", ning et iga teaduskonna õppejõude ja üliõpilasi auditeeriks väline organ, mis peaks tagama seisukohtade mitmekesisuse.

Kirjas öeldi ka, et Harvard peab selle aasta augustiks palkama õppejõude ja vastu võtma üliõpilasi ainult nende oskuste alusel ning kaotama kõik eelistused rassi, nahavärvi või rahvusliku päritolu alusel. Ülikool peab ka rahvusvahelisi üliõpilasi kontrollima, et hoida ära Ameerika väärtuste suhtes vaenulike üliõpilaste vastuvõtmise ja teatama föderaalsetele immigratsiooniametitele välisüliõpilastest, kes rikuvad käitumisreegleid.

Eelmisel nädalal pöördus grupp Harvardi professoreid kohtusse, et blokeerida Trumpi administratsiooni kavatsus revideerida riigi poolt ülikoolile antavaid föderaalseid lepinguid ja toetusi, mida on kokku ligi üheksa miljardit dollarit.

Trumpi administratsioon kaalub ilmselt ka teise USA kõige paremate ülikoolide hulka kuuluva ülikooli, Columbia, sundimist aktsepteerima nõusolekumäärust, mis kohustaks seda järgima föderaalseid suuniseid antisemitismi vastases võitluses. Mõned Columbia ülikooli professorid, nagu ka Harvardi omad, on vastuseks föderaalvalitsuse kohtusse kaevanud. Valitsus on peatanud 400 miljoni dollari suuruse föderaalse rahastamise ja toetuste eraldamise Columbiale.

Harvardi rektor Garber ütles, et föderaalvalitsuse nõudmised, et ülikoolil peaks auditeerima oma üliõpilaste, õppejõudude ja töötajate seisukohti, et paljastada vasakpoolsed mõtlejad, kes üldiselt on Trumpi administratsiooni vastu, rikuksid selgelt ülikoolile USA põhiseaduse esimese muudatusega tagatud õigust sõnavabadusele.

"Ülikool ei loobu oma iseseisvusest ega loobu oma põhiseaduslikest õigustest," kirjutas Garber.

Ta lisas, et kuigi Harvard astub samme ülikoolilinnakus esineva antisemitismi vastu võitlemiseks, ei saavutata neid eesmärke seadustest lahutatud võimu survega kontrollida Harvardis õpetamist ja õppimist ning dikteerida, kuidas tuleb tegutseda.

Harvard nõustus jaanuaris pakkuma juudi tudengitele täiendavat kaitset kokkuleppe alusel, mis lahendas kaks kohtuasja, milles süüdistati ülikooli antisemitismi tulipunktiks muutumises.

Föderaalse rahastamise kärpimisest tuleneva rahastamiskriisi leevendamiseks töötab Harvard selle nimel, et laenata Wall Streetilt 750 miljoni dollarit, teatas ülikool.