Trumpi administratsioon põhjendas kolmapäeval avaldatud otsust rahvusliku julgeoleku murega ning selles lisati, et keeldu võib edaspidi pikendada. Selles suunati ka USA välisministeeriumi kaaluma kõigi praeguste Harvardi üliõpilaste, kes vastavad tema otsuses väljakuulutatud kriteeriumidele, akadeemiliste või vahetusviisade tühistamist.

Pinged riigi vanima ja jõukaima ülikooli ning valitsuse vahel on tõusnud, kuna Harvard keeldus Trumpiga läbirääkimistest ja lükkas tagasi rea administratsiooni antisemitismi vastu võitlemise rakkerühma nõudmisi. Need hõlmasid järelevalvet Harvardi õppejõudude palkamise, nende vaadete ja üliõpilaste vastuvõtu kriteeriumite üle. Trump on peatanud miljardite dollarite ulatuses föderaalsete teadusfondide raha väljamaksmise ülikoolile, ähvardanud võtta Harvardilt maksuvaba staatuse ja lasknud uurida selle välisannetuste tausta.

Harvard nimetas avalduses Trumpi otsust järjekordseks ebaseaduslikuks kättemaksusammuks, mille administratsioon astus, rikkudes põhiseaduse esimese parandusega antud õigusi, mis käivad ka ülikooli kohta.

"Harvard jätkab oma rahvusvaheliste üliõpilaste kaitsmist," lubas ülikool oma vastuses.

Kolmapäevane käskkiri tuli nädal pärast seda, kui Bostoni föderaalkohtunik teatas, et teeb laiaulatusliku ettekirjutuse, mis takistab administratsioonil tühistada Harvardi õigust registreerida rahvusvahelisi üliõpilasi, kes moodustavad umbes veerandi tema üliõpilaskonnast.

Harvard kaebas valitsuse kohtusse pärast seda, kui sisejulgeolekuminister Kristi Noem teatas 22. mail, et tema ametkond tühistab viivitamatult Harvardi üliõpilas- ja vahetuskülastajate programmi sertifikaadi, mis võimaldab registreerida välistudengeid.

Tema tegevuse blokeeris peaaegu kohe ajutiselt USA ringkonnakohtunik Allison Burroughs. Eelmisel nädalal peetud kuulamise eel muutis sisejulgeolekuministeerium kurssi ja teatas, et vaidlustab selle asemel pikema haldusprotsessi kaudu Harvardi sertifikaadi.

Sellegipoolest ütles Burroughs, et kavatseb Harvardi tungival nõudmisel teha pikemaajalise esialgse ettekirjutuse, öeldes, et see on vajalik Harvardi rahvusvaheliste üliõpilaste kaitseks.

Reutersi nähtud sisedokumendis, mis avaldati päev pärast seda kohtuistungit, andis välisministeerium kõigile oma välismaistele konsulaaresindustele korralduse alustada täiendavat kontrolli viisataotlejate suhtes, kes soovivad mis tahes eesmärgil Harvardi minna.

Kaheleheküljelises direktiivis öeldakse, et Harvardil on murettekitav välissidemete ja radikalismi ajalugu ning tal on olnud laiaulatuslikud suhted USA välismaiste vastastega, sealhulgas Hiinaga.

USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) on korduvalt hoiatanud, et USA välismaised vastased kasutavad ära lihtsat juurdepääsu Ameerika kõrgharidusele, et varastada teavet, kasutada ära teadus- ja arendustegevust ning levitada valeteavet, seisis direktiivis.

Selles väidetakse, et Harvardis on viimastel aastatel toimunud kuritegevuse drastiline kasv, samas kui ülikool ei ole suutnud ohjeldada linnakus toimunud käitumuslikke rikkumisi ega andnud sisejulgeolekuministeeriumile piisavalt teavet välistudengite teadaolevate ebaseaduslike või ohtlike tegevuste kohta.