Aruanded koostasid kaks töörühma, mis koosnevad Harvardi õppejõududest ja tudengitest. 311-leheküljelisele raportile antisemitismi ja Iisraeli-vastase kallutatuse kohta on lisatud 222-leheküljeline aruanne, mis käsitleb islamivastaseid eelarvamusi. 

Aruanded toovad välja mõlema vaidluspoole seisukohad ning näitavad, et Lähis-Ida konflikt lõhestab Harvardi ülikoolilinnakut. Mõlemad pooled ütlesid, et ei tunne end Harvardis turvaliselt. 

"Ma pole kunagi näinud seda ülikooli nii lõhestatuna," ütles üks õppejõud. 

Harvardi juht Alan Garber nimetas 2023.–2024. õppeaastat pettumust valmistavaks ning palus vabandust momentide pärast, mil ülikool ei vastanud ootustele. 

Aruanded tulevad USA vanima kõrgharidusasutuse jaoks väga olulisel hetkel, kuna Harvard veab nüüd ülikoolide võitlust Trumpi administratsiooni vastu.

USA võimud leiavad, et Harvard pole suutnud antisemitismi ohjeldada ja läksid ülikoolide rahastuse kallale. Harvard kaebas seejärel Trumpi administratsiooni kohtusse. 

Aruanded kirjeldavad probleeme, millega kool silmitsi seisab. Leitakse, et kooli tuleb muuta seestpoolt. Raportid kirjeldavad ülikoolilinnaku intellektuaalsete standardite allakäiku ja kallutatud õppekava, mis soodustasid antisemitismi levikut. Näiteks üks professor väitis, et juutidel pole mingit ajaloolist sidet Iisraeli piirkonnaga. Tuuakse välja, et Lähis-Ida konflikti õpetamisel ei kaasatud Iisraeli vaatenurka. 

Hamasi terrorirünnaku järel kasvasid ülikoolis pinged ning paljud juutidest tudengid leidsid seejärel, et Iisraeli-vastane raev on suunatud ka nende vastu. Sotsiaalmeediasse ilmusid Iisraeli- ja juudivastased postitused. Juudi ja Iisraeli päritolu õpilased kannatasid ahistamise ja kiusamise all.

Juudi päritolu tudengitele avaldati ka survet, et nad mõistaksid Iisraeli tegevuse hukka. Neile öeldi, et nad naudivad privileege ning on rõhujad. Vaenuliku õhkkonna tõttu pidid paljud juudi soost tudengid oma identiteeti varjama.

Harvardi ülikoolilinnakus oli veel ka plakat, mis kujutas juudi päritolu Garberit sarvede ja sabaga kuradina, seal oli ka Lähis-Ida kaart, kus Iisrael puudus, vahendas The Wall Street Journal. 

Islamivastaseid eelarvamusi käsitlev aruanne leidis, et paljud õpilased tundsid end hüljatuna ning leidsid, et nende sõna ei maksa.