"Praegu on pooleli tõendite analüüsimine ja kellelegi kahtlustust kuriteo toimepanemises esitatud ei ole. Kas erikontrollist selgunu või muude tõendite põhjal on alust kellelegi mõne kuriteo toimepanemist ette heita, selgub kriminaalmenetluse käigus," ütles ERR-ile prokuratuuri avalike suhete nõunik.

Mullu novembris avalikustatud rahandusministeeriumi tellitud Eesti Energia erikontroll leidis ettevõtte juhtimises ja töös perioodil 2020–2023 puudujääke.

Erikontrolli lõppraporti kohaselt toimusid Eesti Energia tütarettevõttes Enefit Power toona rängad keskkonnarikkumised, ühtlasi juhiti tähelepanu, et vedelkütuste riskimaandamis- ja tuletistehingutega on Enefit Power saanud hinnanguliselt 176 miljonit eurot kahju. Puudused Elektrilevis seadsid raporti järgi ohtu aga jaotusvõrgu töö ja tegid sellega võimalikuks elutähtsa teenuse töö katkemise.

Eesti Energia juhatuse esimees oli 2014–2023 praegune tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Andrus Durejko asus praegusele ametikohale kontserni juhina 2023. aasta aprillis. Enefit Powerit juhtis eelmise aasta septembrini aga Andres Vainola.

Erikontrolli perioodi ajal Eesti Energiat juhtinud Hando Sutter vastas AK-le kirjalikult, et ei oska menetlust kommenteerida. Kuid ta jääb eelmisel sügisel kirjutatud arvamuse juurde, milles väitis, et toonane "Eesti Energia meeskond ei tolereerinud andmete ilustamist või varjamist. Saamata jäänud kasum ei ole kindlasti kahjum".

Eesti Energia praegune juhtkond ütles, et käimasolevat menetlust nad ei kommenteeri. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on vead parandatud ja nende eest vastutajad ei tööta enam Eesti Energias.

Erikontrolli algatas riigi kui omaniku esindajana toonane rahandusminister Mart Võrklaev.

"Kogu temaatika, mis puudutas keskkonna andmeid. Et kas neid on esiatud korrektselt, et kas on teadlikult esitatud valeandmeid või mitte. Ja teiseks ikkagi sadadesse miljonitesse ulatuvad õli tuletistehingud, et kas on see lihtsalt ebaõnnestunud n-ö äritegevus, kus võib minna hästi või halvasti, või on seal ikkagi mingi ka hoolusprobleem või koguni pahatahlikkus," ütles Võrklaev.

Üks keskkonnaalastest rikkumistest, millele raportis sügisel tähelepanu juhiti, oli tõsiasi, et Enefit Poweri elektrijaamad on saastanud õhku rohkem, kui nad keskkonna kompleksloa alusel tohiks.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra rääkis, et amet on trahvinud Enefit Powerit nüüd väärteomenetluse käigus 190 000 euroga. Otsus puudutab Vakra sõnul õhusaaste piirnormide rikkumisi Auveres paiknevas Eesti elektrijaamas 2023. aastal. Ühtlasi trahviti ettevõtet, sest see jättis toona kohustuslikud õhusaaste mõõtmised tegemata.

Enefit Poweril, uue nimega Enefit Industry, on õigus see otsus vaidlustada kuni 17. maini, öeldi keskkonnaametist. Otsus ei ole veel jõustunud.

Eesti Energia pressiesindaja vastas, et praegu on veel vara öelda, kas otsus vaidlustatakse või mitte, selle sisuga alles tutvutakse.

Lisaks sellele väärteomenetlusele on keskkonnaametil Eesti Energiaga seoses käimas veel üks väärteomenetlus, mis puudutab pidevseire puudusi ja heite piirväärtuste ületamist põlevkiviõlitööstuses, ütles Vakra. Ta lisas, et see menetlus on aga praegu veel sellises faasis, kus seda ei saa lähemalt kommenteerida.

Jaanuaris määras keskkonnaamet Enefit Powerile 110 000 euro suuruse trahvi, sest ettevõte põletas loata Narva põlevkiviõli tootmise tehase Enefit 140 kateldes mürgist fenoolvett ja saastas sellega õhku. Ettevõte vaidlustas trahvi, kuid Viru maakohus kaebust ei rahuldanud. Ettevõttel on õigus esitada mai lõpuni riigikohtule kassatsioonikaebus. 

Vakra rääkis, et iseenesest oleks keskkonnaamet algatanud Eesti Energia suhtes need kolm väärteomenetlust ka siis, kui erikontrollis ei oleks nendele puudustele tähelepanu juhitud.

"Need menetlused oleks keskkonnaamet viinud lõpuni ka siis, kui seda eriraportit ei oleks olnud," ütles ta.

Vakra rõhutas, et Eesti Energia on uue juhtkonnaga õigel teel

Vakra rõhutas, et kontserni puudutavad menetlused puudutavad eeskätt varasemaid aegu ning praeguseks on nii mitmedki probleemid saanud juba ka korda.

"Selle loo sisu ei ole tegelikult mitte need ajaloolised trahvid. Me tegelikult näeme, et Eesti Energia on teinud nüüd väga suuri samme ja see suhtumine on oluliselt muutunud. Me oleme saanud asju selgelt paremaks ilma, et me peaksime elektri- või õlitootmist kinni panema, mida siis alati spekuleeritakse, et kohe, kui me räägime trahvidest, kuidas rohepööre hävitab Eesti õlitööstuse – see on väär ja vale. Vaatamata sellele, et kaks aastat tagasi on olnud ilmselged rikkumised, aga need on rikkumised, mida tegelikult saab mitte teha ja saab tulevikus ka vältida.

Vakra rääkis, et ettevõte on paigaldanud tolmuosakeste kogumiseks lisafiltreid, saanud käima pistelise seire ning vaadanud üle ka näiteks puidujäätmete ladustamise.

"Tegelikult jätkuvalt eesmärk ei ole mitte trahvida, eesmärk ei ole kellelegi kviitungeid välja kirjutada, eesmärk on see, et Eesti Energia puhul oleks energiatootmine, nii õlitootmine kui ka elektritootmine võimalikult väikese keskkonna jalajäljega. Me saame öelda, et meil on täna väga hea koostöö," rääkis Vakra.

Ettevõte kaalub endiselt kahjunõuet endiste juhtide suhtes

Erikontrollist selgus, et vedelkütuste riskimaandamis- ja tuletistehingud tõid ettevõttele 2020–2023 ajaperioodil 176 miljonit eurot kahju.

Erikontrollis märgiti, et Eesti Energia endisele juhatusele saab ette heita hoolsuskohustuse rikkumist 2021. aastal, seoses võimalike ja vajalike abinõude kaalumata jätmisega, mille abil oleks olnud võimalik kahju vähendada. Lisati, et ka Enefit Poweril võib olla käsunduslepingu järgi kahjunõue Eesti Energia vastu.

Eesti Energia praegune juht Andrus Durejko ei välistanud sügisel Eesti Energia eelmisele juhtkonnale kahjunõude esitamist. Durejko ütles toona, et see eeldab lisaanalüüsi, misjärel otsustatakse, kas sellel on mõtet.

Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv ütles, et seni pole ettevõte veel ühtki kahjunõuet esitanud, kuna endiselt eritletakse, kas sellel oleks mõtet.

"Kuna analüüsimist vajavate materjalide maht on suur, siis võtab see protsess aega. Juhatuse liikmete vastutuskindlustuse kohaldumine ning kindlustuse poolt hüvituse saamine sõltub samuti sellest, kas tuvastatakse juhtkonna vastutus. Kui suures ulatuses kindlustus kahju hüvitab, ei saa me avaldada, kuna kindlustusleping on konfidentsiaalne," märkis Kaiv.

Eesti Energia endine juht Hando Sutter on enda vaadet erikontrollis välja toodud kriitikale avanud novembris ERR-i arvamusloos.

Erikontrollis juhiti sügisel tähelepanu ka sellele, et vajalikku hoolsust ei järginud toona ka Eesti Energia nõukogu. Märgiti, et nõukogu ei tegutsenud vajaliku hoolsusega 2022. aasta alguses, kui eelneva aasta majandusaasta aruandega tutvudes oli ilmne, et vedelkütuste riskimaandamistehingutest on tekkinud oluline kahju.

Samas hindas erikontroll, et nõukogu tegevusetuse tõttu ei tekkinud Eesti Energiale lisakahju.

Eesti Energia nõukogu esimees oli 2017–2022 Väino Kaldoja, alates 2022. aasta maist on nõukogu esimees olnud Anne Mere. Samal ajal kui nõukogu esimeheks sai Mere, vahetusid ka mitmed teised nõukogu liikmed.

Eesti Energia pressiesindaja ütles vastusena küsimusele, kas mingeid samme on astutud ka kriitika pärast toonase nõukogu tegevuse suhtes, et kõik Eesti Energia nõukogu puudutavad küsimused tuleks esitada rahandusministeeriumile.