BfV teatas vaid kuus päeva tagasi, et AfD püüab õõnestada vaba ja demokraatlikku korda Saksamaal. Seetõttu liigitas siseluureteenistus AfD paremäärmuslikuks rühmituseks. 

AfD väitis seejärel, et otsus oli poliitiliselt motiveeritud ning kritiseeris teravalt luureteenistuse otsust. AfD nimetas seda rängaks hoobiks demokraatiale ja lubas otsuse kohtus vaidlustada. 

BfV teatas nüüd neljapäeval, et peatab ajutiselt AfD paremäärmuslikuna liigitamise, kuni kohus arutab erakonna poolt esitatud hagi. 

Viimane otsus aga ei tähenda, et BfV oleks muutnud oma hinnangut. BfV võttis aga arvesse sellise liigitamise mõju parteile ning peatas seetõttu ajutiselt AfD paremäärmuslikuna klassifitseerimise. Paus kestab vähemalt kuni hetkeni, mil kohus on kiirmenetluses otsuse teinud, vahendas Saksamaa rahvusringhäälingu ARD teleuudistesaade "Tageschau".

BfV uuris AfD tegevust ligi kolm aastat ning leidis 1100-leheküljelises raportis, et AfD on rassistlik ja islamivastane organisatsioon. Raport ise aga pole avalik, seega pole ka täpselt teada põhjused, millel BfV hinnang üldse tugineb.

Samas annab äärmusrühmituseks klassifitseerimine luureteenistustele täiendavad volitused AfD jälgimiseks, näiteks telefonide pealtkuulamiseks ja agentide kasutamiseks.

AfD ise sai veebruarikuu föderaalvalimistel teise koha, saavutades parima tulemuse kõigist Saksamaa parempopulistlikest parteidest pärast Teist maailmasõda. Toetus parteile on viimastel kuudel kasvanud veelgi.

Mõned küsitlused viitavad, et AfD on kerkinud Saksamaa populaarseimaks parteiks. AfD-l on ka teisel pool ookeani võimsad toetajad ja sõbrad.

Näiteks USA välisminister Marco Rubio kritiseeris sotsiaalmeedias teravalt Saksamaa siseluureteenistuse otsust nimetada AfD äärmusrühmituseks. AfD selja taga on ka Donald Trumpi liitlane ja maailma rikkaim inimene Elon Musk.