Agentuuri teatel suurenes AfD liikmeskonna üldise kasvu ja selle retoorika paremale nihkumisega selle liikmete seas äärmuslaste arv eelmisel aastal 77 protsenti, jõudes 20 000-ni.

Veebruaris toimunud föderaalvalimistel sai AfD suuruselt teise toetuse, kogudes üle viiendiku häältest.

BfV liigitas eelmisel kuul avaldatud 1100-leheküljelises ekspertaruandes AfD üldiselt ekstremistlikuks organisatsiooniks, mis võimaldas tal AfD jälgimist tõhustada, kuigi partei on selle kohtulikult vaidlustanud. Seetõttu peatas julgeolekuamet oma otsuse toimimise kohtuotsuseni.

Partei liikmete avaldused sisaldasid sageli ksenofoobseid ja moslemivastaseid seisukohti, kusjuures valdavalt islamiriikidest pärit migrante süüdistati sageli kultuurilises sobimatuses Saksa ühiskonda ja tugevas kalduvuses kuritegelikule käitumisele, teatas agentuur teisipäeval. Agentuuri teatel tegid AfD juhid eelmisel aastal Ida-Saksamaa liidumaa valimiskampaaniate ajal sageli avaldusi, mida võiks pidada põhiseaduse ründamiseks – ja enamasti ei ohjeldanud partei neid.

Agentuur viitas AfD Tüüringi liidumaa allorganisatsiooni juhile Bjoern Hoeckele, kes augustis toimunud kampaaniaüritusel ütles, et valimised võivad viia kartelliparteisüsteemi lagunemiseni ja lõpuks ometi luua midagi, mis on tõeline demokraatia.

BfV teatel tõusis paremäärmusluse motiveeritud kuritegevus Saksamaal eelmisel aastal 47,4 protsenti, sealhulgas toimus kuus mõrvakatset võrreldes neljaga 2023. aastal ja 23 süütamisjuhtumit võrreldes 16-ga üle-eelmisel aastal.