Oluline Ukrainas käivas sõjas reedel, 9. mail kell 21.15:

- Stubb avaldas optimismi Ukrainas rahu saavutamise suhtes;

- Bild: Merz loodab Ukrainas relvarahu kokkulepet järgmise kahe päeva jooksul;

- Zelenski arutas Trumpiga edasisi samme rahu suunas;

- Macron: EL ja USA on valmis otsustavalt tegutsema, kui Venemaa keeldub rahust;

- Merz: Venemaa saab rahukõnelustest keeldumisel uued sanktsioonid;

- Zelenski ja Merz arutasid koostööperspektiive ja toetust Ukrainale;

- Euroopa andis oma toetuse Vene agressioonikuriteo eritribunali loomiseks;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit.

EL lubas Ukrainale külmutatud Venemaa varade tuludest miljard eurot anda

Euroopa Liit lubas Ukrainale ühe miljardi Venemaa külmutatud  varade tuludest. Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase sõnul toetatakse sellega otseselt Ukraina kaitsetööstust.

Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi ja Ukraina diplomaadid allkirjastasid Lvivis Ukraina toetamise lepingu.

Ministrid toetasid ka eritribunali loomist Venemaa vastutusele võtmiseks Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest. Vastutusele saab võtta kõiki agressiooni kavandamises ja täideviimises osalenud kõrgeid isikuid, välja arvatud Venemaa presidenti, peaministrit ja välisministrit, kuni nad ametis püsivad.

Stubb avaldas optimismi Ukrainas rahu saavutamise suhtes

Soome president Alexander Stubb ütles reedel vahetult pärast kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja USA presidendi Donald Trumpiga, et on optimistlik Ukrainas relvarahu saavutamise suhtes.

"Olen ettevaatlikult optimistlik, et praegu liigume õiges suunas – nii sõjaliselt lahinguväljal, nagu Zelenski on välja toonud, kui ka relvarahu ja rahuprotsessi osas," ütles Stubb pressikonverentsil oma Norra kolleegiga ja pärast Põhja-Euroopa riikide juhtide kohtumist Oslos. Stubb oli viimase 24 tunni jooksul rääkinud kahel korral Zelenskiga ja ühe korra Trumpiga.

"Me ei saa praegu ajakava anda, aga ideaalis kuulutataks Ukrainas relvarahu välja nädalavahetusel., lisas Soome president.

Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre algatasid neljapäeva hilisõhtul telefonikõne Trumpiga, olles varem samal päeval rääkinud Ukraina presidendi Zelenskiga. Reedel tegid nad koos Põhjamaade, Briti ja Balti riikide juhtide ning Hollandi kaitseministriga veel ühe telefonikõne Zelenskile.

Norra peaminister Støre tundus edusammude suhtes mõnevõrra ettevaatlikum. "Nagu alati, sõltub see sellest, millega me võrdleme," ütles ta Reutersile.

"Võrreldes mõne nädala taguse ajaga on mõned positiivsed elemendid. Ma arvan, et see, et USA on endiselt kaasatud, et nad kinnitasid oma kaasatust uuesti – kui lugeda president Trumpi eilse õhtu sõnastust, siis arvan, et me aitasime sellele kaasa," rääkis Støre.

Trump kutsus neljapäeval üles Venemaa ja Ukraina vahel sõlmima 30-päevast tingimusteta relvarahu, hoiatades, et Washington ja tema partnerid kehtestavad täiendavaid sanktsioone, kui relvarahu ei austata. Teda toetasid reedel ka Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa kantsler Friedrich Merz, kes ähvardasid Venemaad keeldumisel uute sanktsioonidega.

Ukraina on väljendanud valmisolekut USA ettepanek vastu võtta.

Bild: Merz loodab Ukrainas relvarahu kokkulepet järgmise kahe päeva jooksul

Saksamaa kantsler Friedrich Merz avaldas reedel lootust, et Ukrainas jõutakse relvarahu kokkuleppele juba sel nädalavahetusel, teatas Saksa väljaanne Bild.

"Ma tõesti loodan, et Ukrainas saavutatakse sel nädalavahetusel vaherahu kokkulepe. Arvestades Venemaa väljakuulutatud kolmepäevast relvarahu, on suur võimalus, et seda pikendatakse 30 päevani, misjärel võiksid alata rahuläbirääkimised," vahendas Saksa väljaanne Bild kantsleri sõnu.

Merz viitas Vene režiimijuhi Vladimir Putini 8.-10. maini väljakuulutatud relvarahule, mida Ukraina väitel Vene väed siiski kohati rikkusid.

Brüsselisse saabunud Merz oli varem sel teemal rääkinud liitlastega. Valitsuse pressiesindaja sõnul oli tal neljapäeval telefonikõne USA presidendi Donald Trumpiga ning ka selle vestluse keskmes oli Ukraina, märkis Bild.

Reedel kohtus Merz Brüsselis NATO peasekretäri Mark Ruttega. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Poola peaministri Donald Tuskiga kohtus Merz juba kolmapäeval.

Merz ütles, et kirjutas Macroni, Tuski ja Briti peaministri Keir Starmeriga ühiskommünikee: "See on suures osas identne USA ettepanekuga. Loodame väga, et ka Venemaa seda aktsepteerib. Pall on täielikult Moskva käes," lisas kantsler.

Zelenski arutas Trumpiga edasisi samme rahu suunas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski arutas USA presidendi Donald Trumpiga peetud vestluse käigus edasisi samme rahu suunas. Trump tegi pärast kõnet avalduse, milles kutsus üles Venemaa ja Ukraina vahel kehtestama kuuajalist tingimusteta relvarahu, mille rikkumise eest oleksid ette nähtud sanktsioonid.

"Mul oli hea vestlus president Donald J. Trumpiga. Õnnitlesime oma rahvaid võidu puhul Euroopa päeval ja võidu puhul natsismi üle. Tervitasime Ukraina parlamendi poolt majanduspartnerluslepingu ratifitseerimist. See on tõeliselt ajalooline dokument, mis avab palju uusi koostöövõimalusi," rääkis Zelenski.

Zelenski tõi välja, et president Trump küsis olukorra kohta lahinguväljal Ukrainas.

"Samuti teatasin talle, et Ukraina on valmis 30-päevaseks relvarahuks, mis võiks alata kasvõi täna. Ootame, et Venemaa seda ettepanekut toetaks. Samuti kinnitasin, et Ukraina on valmis osalema kõnelustes mistahes formaadis. Kuid selleks peab Venemaa näitama oma kavatsuste tõsidust sõja lõpetamiseks ja alustades täielikust tingimusteta relvarahust," rääkis Zelenski.

Ukraina riigipea sõnul kinnitas president Trump, et ta soovib selle sõja lõppemist ja on valmis aitama.

"Leppisime kokku meie edasistes kontaktides," lisas Zelenski.

Trump tegi pärast kõnet avalduse, milles kutsus üles Venemaa ja Ukraina vahel kehtestama kuuajalist tingimusteta relvarahu, mille rikkumise eest oleksid ette nähtud sanktsioonid.

Macron: EL ja USA on valmis otsustavalt tegutsema, kui Venemaa keeldub rahust 

Eurooplased ja ameeriklased on valmis otsustavalt tegutsema, kui Venemaa ei nõustu relvarahuga sõjas Ukraina vastu, ütles Prantsuse president Emmanuel Macron pärast neljapäeval peetud mitut vestlust USA presidendi Donald Trumpiga.

"Ukraina avaldas sellisele relvarahule toetust juba peaaegu kaks kuud tagasi. Nüüd ootan, et Venemaa teeks sama. Kui seda ei juhtu, oleme valmis reageerima otsustavalt koos kõigi eurooplastega ja tihedas koostöös Ameerika Ühendriikidega," kirjutas ta Macron sotsiaalmeedias.

I spoke several times last night with @POTUS.

I commend his strong call for an unconditional 30-day ceasefire, as did our British and Nordic partners earlier this morning.

We must all work towards this goal without delay, false pretenses, or dilatory tactics.…

— Emmanuel Macron (@EmmanuelMacron) May 9, 2025

Macron tervitas Trumpi jõulist üleskutset tingimusteta 30-päevase relvarahu saavutamiseks.

"Me kõik peame selle eesmärgi saavutamise nimel töötama ilma viivituste, ilma ettekäändeid otsimata ja ilma viivitusteta," lisas ta.

Merz: Venemaa saab rahukõnelustest keeldumisel uued sanktsioonid

Euroopa toetab president Donald Trumpi plaani 30-päevaseks relvarahuks Venemaa ja Ukraina vahel ning nii Euroopa Liit kui ka USA on valmis suurendama sanktsioonide survet Moskvale, kui see ei võta rahuläbirääkimisi tõsiselt, ütles Saksamaa uus kantsler Friedrich Merz.

Merz kinnitas oma esimesel visiidil Brüsselisse pärast ametisse nimetamist, et EL ja USA jätkavad Ukraina toetamist, suurendades vajadusel panuseid, kuid ta lisas ka, et Saksamaa on jätkuvalt vastu EL-i ühisele võlale kaitsekulutuste rahastamiseks.

"Me kutsume Venemaad üles lõpuks asuma tõeliste rahuläbirääkimiste teele," ütles ta reedel ajakirjanikele. "Kui seda ei juhtu, ei kõhkle me koos oma Euroopa partnerite ja USA-ga sanktsioonide survet suurendamast."

Zelenski ja Merz arutasid koostööperspektiive ja toetust Ukrainale

President Volodõmõr Zelenski avaldas neljapäeval vestluses Saksamaa vastvalitud kantsleri Friedrich Merziga lootust, et Saksamaa jätkab Ukraina toetamisel võtmerolli mängimist.

Merz ise ütles kolmapäeval Poolat külastades, et Venemaa on jätkuvalt oht Euroopa julgeolekule.

Merz hoiatas ühtlasi, et Euroopa riigid ei suuda Washingtoni asendada.

"Me ei suuda lõpetada seda sõda Ukrainas ilma Ühendriikide jätkuva osaluseta, eurooplased ei suuda seda asendada," ütles Merz.

Euroopa andis oma toetuse Vene agressioonikuriteo eritribunali loomiseks

Euroopa Liidu riigid avaldasid reedel toetust eritribunali loomisele, mille eesmärk on Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile ja teistele kõrgetele Vene võimukandjatele Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest süüdistuse esitamine.
Lääne-Ukrainas Lvivis toimunud kohtumisel andsid ligi 20 Euroopa riigi ministrid tribunalile oma allkirjaga poliitilise heakskiidu, tervitades selle loomiseks vajaliku tehnilise töö lõpuleviimist.

Tribunal luuakse Euroopas inimõiguste kaitsega tegeleva Euroopa Nõukogu raames. Selleks esitab Ukraina 14. mail Euroopa Nõukogu välisministrite kohtumisel taotluse agressioonikuriteo eritribunali asutamiseks. Eritribunali asutamiseks on vaja Ukraina ja Euroopa Nõukogu kahepoolset kokkulepet.

Eritribunali pädevuses saab olema Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo uurimine ja toimepanijate üle kohtu pidamine, teatas Eesti välisministeerium. Agressioonikuritegu on ühe riigi ebaseaduslik jõu kasutamine teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu. Eritribunal saab vastutusele võtta agressioonikuriteo eest enim vastutavad isikud. Venemaa tippjuhtkonnale kehtiva immuniteedi tõttu ootab neid vastutusele võtmine pärast ametist vabastamist, selgitas ministeeriumi pressiteenistus oma teates.

Euroopa riigid on oma jõupingutusi Venemaa ja selle juhtide kohtu ette toomiseks suurendanud pärast seda, kui USA president Donald Trump veebruaris andis loa sanktsioonideks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vastu, mis loodi sõjakuritegude menetlemiseks, kui liikmesriigid ei ole nõus või ei saa seda ise teha, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 963 270 (võrdlus eelmise päevaga +1300);

- tankid 10 786 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 22 433 (+4);

- suurtükisüsteemid 27 588 (+36);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1380 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1157 (+1);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 35 446 (+39);

- tiibraketid 3197 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 47 724 (+120);

- eritehnika 3875 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.