Lääne-Ukrainas Lvivis toimunud kohtumisel andsid ligi 20 Euroopa riigi ministrid tribunalile oma allkirjaga poliitilise heakskiidu, tervitades selle loomiseks vajaliku tehnilise töö lõpuleviimist.

Tribunal luuakse Euroopas inimõiguste kaitsega tegeleva Euroopa Nõukogu raames. Selleks esitab Ukraina 14. mail Euroopa Nõukogu välisministrite kohtumisel taotluse agressioonikuriteo eritribunali asutamiseks. Eritribunali asutamiseks on vaja Ukraina ja Euroopa Nõukogu kahepoolset kokkulepet.

Eritribunali pädevuses saab olema Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo uurimine ja toimepanijate üle kohtu pidamine, teatas Eesti välisministeerium. Agressioonikuritegu on ühe riigi ebaseaduslik jõu kasutamine teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu. Eritribunal saab vastutusele võtta agressioonikuriteo eest enim vastutavad isikud. Venemaa tippjuhtkonnale kehtiva immuniteedi tõttu ootab neid vastutusele võtmine pärast ametist vabastamist, selgitas ministeeriumi pressiteenistus oma teates.

Euroopa riigid on oma jõupingutusi Venemaa ja selle juhtide kohtu ette toomiseks suurendanud pärast seda, kui USA president Donald Trump veebruaris andis loa sanktsioonideks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vastu, mis loodi sõjakuritegude menetlemiseks, kui liikmesriigid ei ole nõus või ei saa seda ise teha, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

Ukraina väitel on Vene väed on pärast täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse toime pannud tuhandeid sõjakuritegusid, Venemaa on seda eitanud.

Tribunali loomise nn tuumikrühmaga on ühinenud vähemalt 37 riiki.

Tribunal võiks alustada tegevust järgmisel aastal.

"See tribunal tagab, et Ukraina-vastase agressiooni eest kõige enam vastutavad isikud võetakse vastutusele," ütles ajakirjanikele Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas, et Euroopa moraalne kohustus on Venemaad sõja eest vastutusele võtta. "Tugev agressioonikuriteo tribunal saab – ja peab – panema iga potentsiaalse agressori kaks korda järele mõtlema," ütles ta kohtumisele suunatud videokõnes.

Üks EL-i ametnik ütles, et tribunal peab austama Putini ja tema ametnike puutumatust ametisoleku ajal, kuid lisas, et prokurör saab uurida ja koostada süüdistusakti ettepaneku ajaks, mil see puutumatus lõpeb.

Hollandi justiitsminister David van Weel tervitas seda sammu. "Minu arvates on see hea samm, sest see täidab praegu eksisteeriva tühimiku küsimuses, kuidas saab ühe riigi juhtkonda teise riigi vastu suunatud agressioonikuriteo eest süüdistada," ütles ta Kiievis Reutersile.

Varem juhtis Ukraina peaminister Denõss Šmõhal Lvivi saabunud ministrid sõjaväekalmistule, et mälestada kümneid tuhandeid ukrainlasi, kes on enam kui kolme aasta jooksul kestnud sõjas Venemaa vastu hukkunud.

Euroopa ministrite kogunemise pildid olid teravas vastuolus Moskvas toimunud sõjalise võimsuse demonstratsiooniga, kus Putin ja Hiina liider Xi Jinping osalesid paraadil, millega tähistasid võitu Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas.

Tõmmates paralleeli 80 aasta taguse liitlaste võiduga Teises maailmasõjas, ütles Ühendkuningriigi välisminister David Lammy: "Ukrainas oleme (jälle) selle vabadusvõitluse eesliinil... saates Putinile, tema käsilastele ja neile, kes teda toetavad, võimsa sõnumi, et vabadus võidutseb."

Rahvusvaheline Kriminaalkohus on andnud Putini kohta välja vahistamismääruse Ukraina laste küüditamise eest. Moskva sõnul on korraldus tühine.

Kuid Rahvusvaheline Kriminaalkohus ei saa Venemaa juhte Ukrainas agressioonikuriteo eest süüdistada, kuna Venemaa ei ole Rooma statuudi liige, millega kohus loodi, ja Ukraina ei olnud sissetungi ajal selle täisliige.

Et Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) saaks agressioonikuriteo eest süüdistuse esitada, peavad selle liikmed allkirjastama ka täiendava muudatuse. Euroopa Nõukogu juurde loodav eritribunal olekski täiendus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööle Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimisel, sest ICC-l puudub üldine pädevus agressioonikuriteo üle.

Euroopa Nõukogu asutati 5. mail 1949 ning sellesse kuulub 46 riiki. Euroopa Nõukogu peakorter asub Prantsusmaal Strasbourgis ning selle organisatsiooni eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Euroopas. Eesti sai Euroopa Nõukogu liikmeks 14. mail 1993. Euroopa Nõukogu liige oli ka Venemaa, kuid pärast Ukrainale kallale tungimist viskas organisatsioon ta 2022. aasta märtsis oma ridadest välja.