Eesti Rahvusringhääling vajab muudatust rahastamises, et organisatsioon püsiks sõltumatu, ütles ERR-i nõukogu ekspertliikme kandidaadiks esitatud ettevõtja Paavo Nõgene. Sarnast mõtet väljendas sel nädalal ka teine nõukogu kandidaat Raul Rebane.

"ERR-i kui avalik-õigusliku kanali rahastamine tegelikult võiks käia nii, et iga aasta ei pea poliitikute käest minema küsima lisataotlusega raha, sest mida vähem iga-aastaselt peavad poliitikud tegelema ERR-i rahastamisega, seda suurem on ERR-i sõltumatus," ütes Nõgene.

Teiste seas on mudelit võimalik üles ehitada protsendina SKT-st või mõnest maksust. Näiteks Leedus võetakse see protsent üksikisiku tulumaksust. Aprillis Eestit külastanud Euroopa Ringhäälingute Liidu juht täheldas samuti, et Eesti Rahvusringhääling on teiste riikidega võrreldes alarahastatud ning sõltub liigselt valitsuse otsusest.

"Tõepoolest, ERR-i rahastusmudeliga tuleb tegeleda," ütles kultuuriminister Heidy Purga. "See on praegu nõrk koht, kuigi jällegi nüansid ja päriselu näitavad seda, et me hindame ikkagi riigis rahvana ERR-i väga," ütles Purga.

Muutusi takistab kultuuriministri hinnangul riigieelarve seis. Purga meelest on riik ERR-i jaoks panustanud muudmoodi piisavalt.

"Olukorrad on unikaalsed ja erinevad. Alates sellest, et kuidas on üldiselt kriisivalmidusse näiteks rahvusringhäälingud eri riikides olnud kaasatud või laiapõhjalisemasse riigikaitsesse," ütles minister.

"Näiteks see, et ringhääling on saanud uue telemaja ehitamiseks investeeringutoetuse 62 miljonit, ehitus valmib aastaks 2027, kui kõik hästi läheb. ERR on saanud äsja valitsuse otsusega kriisikindluseks ja toimepidevuseks ning küberkuritegevusega võitlemise jaoks üle nelja miljoni euro," sõnas Purga.

Nendest toetustest pole aga kasu programmi tootmisel, mille kulud on viimastel aastatel tõusnud.

Meediaekspert ja kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar, kes on olnud ka ERR-i nõukogu esimees, ütles, et enne rahastusmudelit tulebki kokku leppida, milline on rahvusringhäälingu roll ühiskonnas.

"Sest ükskõik, milline see rahastamise mudel ka kokku ei lepita, siis see on ainult üks asi. Järgmine asi on ikkagi rahvusringhäälingu ülesanded, eesmärgid ja kas nende eesmärkide saavutamiseks on olemas vajalikud ressursid ja tingimused," ütles Jõesaar.

"Mudel peab olema poliitiliselt sõltumatu, ehk et poliitikud ei saaks väga kergelt rahastamist muuta. Teiseks peab olema rahastamine prognoositav ehk seda ei tehtaks iga-aastase riigieelarve otsuse alusel, nagu see täna on tehtud, vaid et see oleks pikemas perspektiivis, kahe-kolme-nelja aasta peale. Ja kolmas element on siis rahastamise piisavus," rääkis Jõesaar.

"Ma arvan, et see on ka küsimus, millega ERR peab tegelema, et kas ta peab kõige sellega tegelema, millega ta täna tegeleb. Loomulikult, kulud tõusevad ja tuleb oma majapidamises ringi vaadata," sõnas Nõgene.

Augustist hakkab kehtima Euroopa meediavabaduse määrus, mistõttu käivad läbirääkimised kultuuri- ja rahandusministeeriumi vahel, et saada Eesti Rahvusringhäälingu rahastamine korda.

Järgmine kohtumine toimub uuel nädalal ja eelnõu on plaanis parlamenti saata suve alguses.