Läti jaoks oleks reaalne ehitada oma lõik Rail Balticu trassist valmis alles aastaks 2035, mitte aga 2030, nagu näeb ette plaan, sest vahepeal on mitu aastat rahalist auku, tõdes täna Tallinnas riigikogu erikomisjoni külastanud Läti Seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees Andris Kulbergs.

"See võtab vähemalt seitse-kaheksa aastat aega, et jõuda Salaspilsini,
nii et 2035 on varaseim aeg, mil me suudame jõuda Eesti piirini," sõnas Kulbergs.

Eesti aga läheb plaaniga oma lõik 2030. aastaks valmis ehitada kõigele vaatamata edasi ning valmistab juba ette rongihanget just Eesti-siseseks Rail Balticu liikluseks.

"Seda Läti plaani mitte 2030. aastaks valmis olla täna ju keegi ametlikult ei ole kinnitanud," ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

"Kui nüüd Läti tõesti ei liigu samas graafikus, siis Eesti-sisene transport hakkab tööle ja selleks ongi värske uudis, et me valmistame ette praegu hanget just nendele rongidele, mis hakkavad Eesti-siseselt sõitma," lisas taristuminister Kuldar Leis.

Rahvusvahelised rongid hangitakse koostöös ja kunagi tulevikus.

Keskerakondlasest riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juhi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti hinnangul peaks pilgu ja raha suunama kuhugi mujale, kui rongide ostu ja trassi ehitamisele.

"Täna me oleme siis tegelikult olukorras, kus Eesti ehitab mitme miljardi eest raudteed, ostab 70 miljoni eest ronge selle jaoks, et sõita ainult Tallinnast Häädemeesteni. Ja seejuures iga-aastane dotatsioon ehk lisakulu hakkab olema veel täiendavad 50 miljonit eurot. Samal ajal meil maanteed lagunevad, neljarajalistest enam üldse midagi ei räägita, kuid samal ajal oleme valmis mitu miljardit panustama raudteesse, kus me saame maksimaalselt sõita ainult Läti piirini," sõnas Kovalenko-Kõlvart.

Kovalenko-Kõlvarti meelest võiks Eesti praegu pidurit tõmmata. Ka Kulbergsi arvates pole Eestil mõtet rongi ees joosta, sest tema väitel tuleb trahv, kui kogu trass tähtajaks ehk 2030. aastaks valmis ei saa, maksta ikka ühiselt.

"Meil on leping. Kõik me kolm – Eesti, Läti ja Leedu – oleme samas paadis. Trahvid tuleb maksta. Kui üks ebaõnnestub, tuleb maksta ebaõnnestuja eest," ütles Läti Seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees Andris Kulberg.

"Riigikontroll kinnitas ka tänasel istungil, et lepingutes sees on punktid, kus siis olukorras, kus üks riikidest ei saa õigel ajal valmis, on olukord, kus on vaja toetust tagasi maksta. Ja siin võib olla kaasvastutus," kinnitas Kovalenko-Kõlvart.

Taristuminister sellist kohustust eitab.

"Kui Eesti teeb oma osa valmis, siis meiega on loomulikult kõik okei ja Läti peab lihtsalt enda osa eest vastutama. Kaasvastutust trahvi maksmisel ei teki. Ligi 80 protsenti on Euroopa Liidu raha, mis on mõeldud just selle objekti jaoks ja kui me võtame, et Eesti osa on 500–600 miljonit, siis teistpidi, maksudena, mis on sinna ehitusse pandud, kõik need ehitusfirmad ja tööjõumaksud, tuleb seesama 600 miljonit maksudena Eesti riigile tagasi. Nii et sisuliselt on tegemist Eestile rahaliselt nagu nullprojektiga," kinnitas Leis.