Oluline Ukrainas käivas sõjas kolmapäeval, 14. mail kell 21.00:

- Euroopa Liit leppis kokku 17. sanktsioonipaketis Venemaale;

- Euroopa taganes lubadusest kohe Venemaale uued sanktsioonid kehtestada;

- Zelenski sõnul ootab ta võimalikust kohtumisest Putiniga poliitilist võitu;

- Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga 60 õhurünnakut;

- Kallas: hakkame valmistama ette 18. Vene-sanktsioonide paketti;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit.

Euroopa Liit leppis kokku 17. sanktsioonipaketis Venemaale

Prantsusmaa välisminister Jean-Noel Barrot teatas kolmapäeval, et Euroopa Liidu riigid leppisid kokku Venemaale 17. sanktsioonipaketi kehtestamises. Hiljem kinnitas ka Eesti välisministeerium kokkuleppele jõudmist.

Barrot ütles telekanalile BFM, et EL hakkab nüüd koostöös Ameerika Ühendriikidega töötama edasiste ja rangemate sanktsioonide kallal.

Piirangute alla lisatakse 75 era- ja juriidilist isikut ning laevade sanktsiooninimekirja 189 laeva, milleks on peamiselt varilaevastiku naftatankerid, teatas välisministeeriumi pressiteenistus.

Laevade sanktsiooninimekirja lisamisega enam kui kahekordistab sanktsioonide all olevate laevade arv, tõustes 342-ni. Laevadele kehtib Euroopa Liidu sadamatesse sisenemise keeld, samuti ei tohi neile osutada teenuseid.

Sõjaliste lõppkasutajate ja sanktsioonidest möödahiilimisega seotud ettevõtete nimekirja lisatakse 31 ettevõtet, millele kohalduvad nüüd karmimad ekspordipiirangud.

Sanktsiooninimekirja lisatakse 75 nime (17 isikut ja 58 üksust). Ukraina territoriaalse terviklikkuse õõnestamise eest on nüüdseks kehtestatud sanktsioonid juba ligi 2500 isikule ja ettevõttele.

Anonüümsust palunud EL-i diplomaadid ütlesid Reutersile, et pakett sisaldab lisaks Vene varilaevastiku tankeritele sanktsioonide kehtestamisele piiranguid ettevõtetele, mis tegelevad kahese kasutusega kaupadega ning 75 isikut ja äriüksust pannase sanktsioonide alla seoses sidemetega Venemaa sõjatööstuskompleksiga.

Riigid on samuti kokku leppinud laiendada oma sanktsioonide raamistiku õiguslikku alust Venemaa hübriidohtude vastu. Üks uutest meetmetest võimaldab Euroopa Liidul panna sanktsioonid laevadele, mis hävitavad veealuseid kaableid ja muud füüsilist vara. Sellesse nimekirja lisati veel 20 üksust ja isikut.

Inimõiguste raamistiku kohaselt on riigid kokku leppinud sanktsioonide kehtestamises kohtunikele ja prokuröridele, kes on seotud Vene opositsioonitegelaste Vladimir Kara-Murza ja Aleksei Navalnõi vastu algatatud kohtuasjadega. Navalnõi suri eelmise aasta veebruaris Venemaal karistuskoloonias, Kara-Murza lasid Vene võimud välismaale.

Allikate sõnul on riigid kokku leppinud ka rakettide tootmisel kasutatavate kemikaalide ekspordikeelus.

Välisministeeriumi teatel hakkab 17. sanktsioonipakett kehtima teisipäeval, 20. mail, kui Euroopa Liidu välisministrid selle välisasjade nõukogul ametlikult heaks kiidavad. Uusim sanktsioonipakett sisaldab palju Eesti ettepanekuid, lisas ministeerium.

"Venemaa ei ole näidanud üles mingit valmidust leppida kokku vaherahus Ukrainas ja jätkab Ukraina hävitamist. Lvivis oli välisministrite sõnum selge – kui Venemaa juhtkond vaherahus kokku ei lepi, järgnevad täiendavad sanktsioonid," ütles välisminister Margus Tsahkna pressiteate vahendusel. Ta rõhutas, et sanktsioonipakett saadab tugeva ja üheselt mõistetava sõnumi – Venemaa agressioon Ukrainas ei jää vastuseta ja arutelud täiendavate sanktsioonide kehtestamise üle on juba alanud.

"Eesti ja EL ei peatu enne, kui Ukraina on selle sõja võitnud ning Venemaa ja selle juhtkond on oma tegude eest vastutanud," sõnas ta. "Täiendavate sanktsioonide kõrval peame edasi liikuma ka Venemaa keskpanga külmutatud varade kasutusele võtmisega Ukraina heaks," rõhutas Eesti välisminister.

Reutersi anonüümsete allikate sõnul peavad kaks riiki sanktsioonide üksikasjade osas veel oma parlamentidega konsulteerima, kuid välisministrid peaksid paketi järgmisel nädalal vastu võtma.

Viimane sanktsioonide pakett tuleb ajal, mil Moskva ja Kiiev näivad olevat lähedal esimeste rahuläbirääkimiste pidamisele pärast Venemaa 2022. aasta veebruari täiemahulise sissetungi alguspäevi Ukrainasse.

Trump võib sõita Istanbuli, kui sinna läheb ka Putin

USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et võib sõita Türki Ukraina kõnelustele, kui sinna läheb ka Vene režiimi juht Vladimir Putin. 

"Ma ei tea, kas ta on seal, kui mind seal ei ole. Ma tean, et talle meeldiks, et ma oleksin, ja see on üks võimalus. Kui me suudaksime sõja lõpetada, mõtleksin ma sellele," ütles Trump teel Saudi Araabiast Katarisse.

Ukraina ametnik ütles aga kolmapäeval, et Kiiev pole Moskvalt ikka veel vastust saanud küsimusele, kas Putin sõidab Türgisse võimalikele rahukõnelustele.

"President (Volodõmõr) Zelenski tegi pakkumise neljapäevaseks kohtumiseks juba pühapäeval, kolm päeva tagasi. Kolmapäeva pärastlõunaks pole me Putinilt ikka veel vastust saanud," ütles ametnik.

Euroopa taganes lubadusest kohe Venemaale uued sanktsioonid kehtestada

Euroopa riigid taganesid oma nädalavahetusel antud lubadusest, et kui Venemaa esmaspäeval relvarahuga Ukrainas ei nõustu, kehtestatakse talle kohe täiendavad sanktsioonid. Nüüd oodatakse enne järgmiste omapoolsete sammude astumist neljapäeval Istanbulis toimuvat Ukraina ja Venemaa otsekohtumise tulemust.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles teisipäeval, et kui Moskva relvarahuga ei nõustu, kehtestatakse Venemaa vastu uued sanktsioonid lähipäevil tihedas koostöös Ameerika Ühendriikidega.

Samas oli Macron üks Briti, Saksa, Poola ja Ukraina liidri laupäeval, 10. mail Kiievis tehtud ühisavalduse initsiaatoreid. Avalduses öeldi, et Venemaa peab nõustuma relvarahuga alates 12. maist. Kui Venemaa keeldub täielikust ja tingimusteta relvarahust, tuleks tema suhtes rakendada pangandus- ja energeetikasektoris karmimaid sanktsioone, mis on suunatud fossiilkütuste, nafta ja varilaevastiku vastu, seisis dokumendis.

Uute sanktsioonide suhtes võttis teisipäeval pehmema tooni ka Saksa kantsler Friedrich Merz, kes lükkas sanktsioonide tähtaja selle nädala lõppu.

Venemaa peab kuulutama oma valmisolekut tingimusteta 30-päevaseks relvarahuks, ütles Merz. Kui sõja vaigistamisel sel nädalal reaalset edu ei toimu, siis algatab Saksamaa valitsus Venemaa-vastaste sanktsioonide märkimisväärse karmistamise Euroopa tasandil, näiteks energia- ja finantsturu sektoris, rõhutas Merz teisipäeval Berliinis toimunud pressikonverentsil.

Uudisteagentuur Reuters viitas Prantsuse välisministri Jean-Noel Barrot' esmaspäeval öeldule, et Euroopa Komisjonil on palutud esitada nendes valdkondades uusi sanktsioone.

Agentuur tõi ka ka esile, et kui Vene režiimi juht Vladimir Putinit kutsus üles pidama 15. mail Istanbulis Ukrainaga otsekõnelusi, siis USA president Donald Trump toetas seda üleskutset ja õõnestas sellega Euroopa juhtide püüdlusi näidata, et Trump toetab nende ähvardust.

USA väljaande Bloomberg andmetel on Euroopa juhid valmis ootama Ukraina ja Venemaa kohtumist Istanbulis, enne kui survestavad USA-d ühinema uute Venemaa-vastaste sanktsioonidega.

Samas tunnistavad diplomaadid Brüsselis, et pärast 16 sanktsioonipaketti, mille Euroopa Liit on Venemaale Ukraina sõja tõttu kehtestanud, on üha raskem saavutada bloki 27 liikmesriigi seas vajalikku üksmeelt oluliste uute meetmete vastuvõtmiseks. Praegu on ettevalmistamisel 17. sanktsioonidepakett, millele loodetakse välisministrite heakskiitu järgmisel nädalal.  

Zelenski sõnul ootab ta võimalikust kohtumisest Putiniga poliitilist võitu

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et ootab võimalikust kohtumisest Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga poliitilist võitu ning kui Vene liider neljapäeval Istanbuli ei tule, näeb see välja täieliku kaotusena.

"Oluline on mõista minu eesmärki kohtumisel Putiniga. Me ei saa praegu jõuda kokkuleppele kõiges, see pole võimalik. Aga me peame kuidagi leidma formaadi sõja peatamiseks," rääkis Zelenski intervjuus Prantsuse väljaandele Libération.

"Kui ma temaga kohtun, peame sellest olukorrast väljuma poliitilise võiduga – tulevahetuste katkestamise, kõigi vangide vahetuse või millegi sarnasega. Venelased ei usalda meid, meie neid," ütles Zelenski.

Ukraina presidendi hinnangul saavad ainult välisvahendajad garanteerida ükskõik millise kokkuleppe täitmise. Ta rõhutas vajadust usaldusväärse ja tasakaalustatud vahenduse järele, mida austaks mõlemad pooled. Ta viitas Ameerika Ühendriikidele kui kokkulepete täitmise garandile.

"Kui Putin kohale ei tule, näib see välja kui tema täielik kaotus," ütles Zelenski.

Küsimusele, kui kaua sõda võib kesta, vastas Zelenski, et seda ei tea keegi. "Aga mitte kümme aastat. Ukraina ei pea seda vastu. [Aga] see läheb kalliks kõigile – ja mitte ainult sõpradele, aga ka vaenlastele," tõdes Ukraina liider.

Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga 60 õhurünnakut

Vene relvajõud korraldasid teisipäeval Ukrainale 60 õhurünnakut, teatas Ukraina kindralstaap.

Teate kohaselt kasutasid vaenlase õhujõud rünnakutes 101 liugpommi. Samuti saadeti Ukrainat ründama 1052 drooni, neist valdav osa FPV-droonid.

Kindralstaabi teatel leidis teisipäeval aset ühtekokku 125 lahingkokkupõrget. Kõige raskem oli olukord Pokrovske suunal, kus Vene armee korraldas 42 rünnakut. 

Kallas: hakkame valmistama ette 18. Vene-sanktsioonide paketti

Pärast seda, kui Euroopa Liit võtab vastu 17. sanktsioonide paketi Venemaale, asutakse valmistama ette järgmist paketti, ütles teisipäeval EL-i välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas.

"Me töötame 17. paketi kallal. Ma loodan, et võtame selle vastu Euroopa Liidu välisasjade nõukogus, mis toimub meil järgmisel nädalal. Seejärel asume tööle järgmise paketiga," ütles Kallas Taani pealinnas Kopenhaagenis ajakirjanikele.

Kallas rõhutas, et sanktsioonide paketid on EL-i majanduslikud vahendid Venemaale surve avaldamiseks eesmärgiga saavutada kokkulepe sõja lõpetamiseks Ukrainas.

Ta nimetas suureks probleemiks sanktsioonidest kõrvale hiilimist.

"Seetõttu oleme juba kehtestanud kriminaalkaristused nendele, kes sanktsioonidest kõrvale hiilivad, sest on selge, et just Euroopa ettevõtted tahavad Venemaalt jätkuvalt kasu lõigata," lisas Kallas.

"Muidugi peame läbirääkimisi nende riikidega, kes aitavad sanktsioonidest kõrvale hiilida. Aga me peame ka endale otsa vaatama, sest just Euroopa ettevõtted tahavad endiselt osta ja müüa Venemaal," tõdes Kallas.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 969 370 (võrdlus eelmise päevaga +1240);

- tankid 10 804 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 501 (+14);

- suurtükisüsteemid 27 827 (+47);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1382 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1165 (+3);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 35 778 (+100);

- tiibraketid 3197 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 48 382 (+126);

- eritehnika 3884 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.