Euroopa Komisjon tegi teisipäeval ka ettepaneku laiendada Venemaa laenuandjatele kehtestatud finantstehingute keeldu kolmandatele riikidele ja keelata Saksamaale suunduvate Nord Streami gaasijuhtmete kasutamine osana 18. sanktsioonipaketist.

Meetmete eesmärk on suurendada survet Venemaale keset seiskunud rahuläbirääkimisi Ukrainaga, mille vastu Moskva 2022. aastal täiemahulist sõjalist kallaletungi alustas, samuti ettevõtetele ja riikidele, kes on võimaldanud Kremlil olemasolevast sanktsioonirežiimist mööda hiilida, kirjutas väljaanne Financial Times (FT).

"Kehtestame Venemaa toornaftast valmistatud rafineeritud toodete impordikeelu. Sel viisil tahame takistada Venemaa toornafta jõudmist EL-i turule tagaukse kaudu," ütles komisjoni president Ursula von der Leyen.

Nii India kui ka Türgi on jätkanud Venemaa toornafta importi ja rafineerimist toodeteks, mis eksporditakse seejärel Euroopa Liitu. Samuti soovib komisjon alandada olemasolevat Vene naftale kehtestatud hinna ülempiiri 60 dollarilt 45 dollarile barreli kohta.

EL-i ja teiste G7 gruppi kuuluvate riikide poolt 2022. aastal pärast Venemaa täiemahulist sissetungi kehtestatud hinnalae tingimuste kohaselt võivad nende riikide ettevõtted osaleda Venemaa nafta transportimises seni, kuni toornafta hind jääb alla seatud maksimumi.

Samuti keelatakse Venemaa energiataristu, sealhulgas Nord Streami kasutamine. "Ükski EL-i operaator ei saa otseselt ega kaudselt osaleda Nord Streami torujuhtmetega seotud tehingutes," lisas von der Leyen. "Minevikku tagasipöördumist ei tule," rõhutas ta.

Kui kõik 27 EL-i liikmesriiki uue paketi heaks kiidavad, rakendub täielik keeld finantstehingutele Venemaa pankadega, mis olid juba varem pankadevahelisest sidesüsteemist SWIFT välja jäetud. Keeld laieneb ka veel 22 Venemaa laenuandjale ja pankadele kolmandates riikides, mis rahastavad Venemaa-suunalist kaubandust, millega hiilitakse kõrvale Venemaale kehtestatud sanktsioonidest, ütles von der Leyen.

Uue paketiga pannakse sanktsioonide alla ka veel 77 varilaevastiku laeva, mis transpordivad hinnalaest kõrgema hinnaga müüdavat Vene toornaftat. Samuti kehtestatakse sellega sanktsioonid Venemaa otseinvesteeringute fondi, selle tütarettevõtete ja investeerimisprojektide vastu ning kehtestatakse Venemaale eksportimise keeld enam kui 2,5 miljardi euro väärtuses EL-i toodetele.

Lisaks on kavas uude paketti panna ka kaitsemeetmed, mis aitavad kaitsta Belgiat Venemaa hagide eest kahe riigi vahel sõlmitud kahepoolse investeerimislepingu alusel. Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega on Belgias asuvas väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclearis külmutatud umbes 190 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varasid.

Euroopa Liidu praegune eesistujamaa Poola teatas teisipäeval, et tervitab komisjoni ettepanekuid, kuna need sisaldavad "palju elemente", mida Varssavi on pikka aega toetanud. Poola EL-i asjade riigisekretär Ignacy Niemczycki väljendas veendumust, et pakett saab heakskiidu juuliks, mil tema riik annab EL-i roteeruva eesistumise üle Taanile.

Samas on Slovakkia ja Ungari varem teatanud, et võivad olla vastu täiendavatele sanktsioonidele, mis võib läbirääkimised EL-i riikide vahel keerulisemaks muuta.

Kaks inimest ütlesid FT-le, et on optimistlikud juba enne juuni lõppu kokkuleppele jõudmise suhtes, kuna Ungarit on õnnestunud ka varasemalt veenda loobuma tema vastuseisust eelnevatele sanktsioonipakettidele.

Euroopa Komisjoni ettepanek tuli välja ajal, mil USA senaator Lindsey Graham nõuab Washingtoni poolt Moskva-vastaste täiendavate sanktsioonide kehtestamist. Von der Leyen kohtus eelmisel nädalal Grahamiga ja ütles, et kui EL-i pakett koos USA meetmetega vastu võtta, suurendaks see järsult sanktsioonide ühismõju.

Seni pole siiski selge, kas USA president Donald Trump toetab täiendavaid USA meetmeid Moskva vastu, mis oleks osa tema seni ebaõnnestunud jõupingutustest sundida Moskvat ja Kiievit rahulepingut sõlmima.

Von der Leyen ütles teisipäeval, et eeldab G7 liikmetelt kooskõlastatud tegutsemist Vene nafta hinnalae langetamisel. "Arutame G7 kohtumisel Kanadas, kuidas koos tegutseda," ütles von der Leyen.

Trump ja von der Leyen osalevad mõlemad sel nädalavahetusel Kanadas G7 tippkohtumisel, mille päevakorras on muuhulgas ka Ukraina sõda.