Kohtusite konservatiivset maailmavaadet esindavate mõttekodadega. USA-s on vabariiklased tihtilugu eriarvamusel selles, kus seisab USA julgeolekupoliitika prioriteet. Kuidas nendest kohtumistest mulje jäi?

Ma ütleks, et mõttekojad on tegelikult sisse võtnud administratsiooni hoiaku, et USA peamine oht on ikkagi Hiina. Nende põhifookus läheb India ja Vaikse ookeani piirkonda. Ja sellest tulenevalt vaadatakse praegu üle ka kõiki muid tegevusi globaalselt – kus nad on, mida nad tegema peavad, mis on nende huvid.

Aga kindlasti kõikidelt kohtumistelt kõlas läbi, et see, mida Eesti teeb, on õige. Ehk meie panustamine riigikaitsesse enam kui viis protsenti on ülioluline, meie sõnumid ja hoiak Venemaa suhtes on ülioluline. Kohtumisel ka luurejuhi ja meie hoiakud ja nende teadmine tegelikult ühtib, on ühesugune.

Oli palju positiivset, mida ma teada sain, aga kindlasti oli ka seda, mis vajab veel seedimist ja nägemist, mis järgmistel nädalatel ja kuudel juhtuma hakkab. Eelkõige siis tulenevalt Ukraina sõja lõpu ootusest.

Mis siis seedimist vajab?

No kindlasti hästi palju mõjutab tulevikku, mis saab Ukrainas. Sellepärast et neljapäevaks Istanbuli kokku kutsutud kohtumine annab sellise sisendi. Kindlasti administratsioon vaatab väga kriitiliselt seda, kas ja kes Venemaa poolt kohale tulevad. Sellest tulenevalt on kongressis ootel uus sanktsioonipakett. Ja küllap järgmised sammud tulenevalt Venemaa käitumisest ka Ameerika Ühendriikide poolt tulevad.

Teil oli ka mitmeid kohtumisi kongressis. Kuidas seal vaade siis oli? Kas toetus Ukrainale jätkub?

Kongress on kindlasti üsna ukrainameelne. Ja ollakse selgelt Ukrainat toetaval positsioonil. Aga ma ei näinud ka seda, et võiks tulla uusi relvaabipakette. Sanktsioonid, jah. Lindsey Grahami pakutud uus sanktsioonipakett on jätkuvalt olemas. Kõik saavad aru, et see tegelikult vajab ka Valge Maja toetust ja seetõttu oodatakse nüüd seda, mis sellest neljapäevasest kohtumisest saab. Kui sealt midagi välja ei tule, siis liigutakse arvatavasti ka edasi sanktsioonipaketiga.

Mis tundega te ise kongressist lahkusite, kas USA on meile jätkuvalt usaldusväärne liitlane?

Jaa, kindlasti on. Ameerika Ühendriigid saavad maailma olukorrast väga hästi aru. Siin ei ole kahtlust. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et kui president Trump tuleb Haagi tippkohtumisele, ei tagane ta oma viie protsendi nõudest. Siin on Eestil tugevad trumbid käes. Me oleme viie protsendi otsuse ära teinud, järgmisel aastal isegi 5,4 protsenti.

See Haagi tippkohtumine defineerib üsna palju ka seda, milline saab olema USA väehoiak Euroopas, millised on järgmised sammud, kas ja kui palju vaadatakse ümber Ameerika Ühendriikide kohalolu Euroopas. Aga igal pool rõhutati ka seda, et tegelikult Eesti on väga hästi näidanud, et omaenda kaitsesse panustamine on õige ja selliseid samme Ameerika Ühendriigid toetavad.

Teil õnnestus kohtuda ka Tulsi Gabbardiga. Mis mulje teile tänasest kohtumisest jäi? Ta on ju varem teinud väga vastuolulisi avaldusi, mis puudutab sõda Ukrainas ja mõned kongressi liikmed on teda isegi süüdistanud Vene propaganda levitamises.

Tulsi Gabbard ja tema kogu ümbritsev meeskond tegelikult saab Vene-ohust väga hästi aru. Selles ei ole kahtlust. Pigem on küsimus, milliseid otsuseid selle otsuse pealt, mida luurajad koju toovad, tehakse administratsioonis. Ja loomulikult see, milline on Venemaa tegelik seis, mida Venemaa suudab või mida ta ei suuda ja millised on need ohud, siis puhtalt luurajate vaates siin ei ole kahtlusi.

Samamoodi ei ole kahtlusi ka sõjalisel tasandil. Aga nüüd nende erinevate hinnangute pinnalt, mida erinevad luureasutused kokku toovad, peab poliitiline juhtkond tegema omad järeldused, omad otsused. Nagu ma ütlesin, hästi palju sõltub sellest, milline on Ukraina lahendus, sealt edasi Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted. Me tollitariifidest rääkisime suhteliselt vähe. Me keskendusime ikkagi julgeolekule.

Ennist mainisite, kuidas USA on meile usaldusväärne liitlane. Kas Tulsi Gabbard näeb väikest Eestit tõsiseltvõetava liitlasena?

Kindlasti. Esiteks on meil olnud selles luurekogukonnas väga palju häid kontakte varem Eesti poole pealt. Teiseks see infovahetus ju ka erinevate luurekogukondade vahel ka NATO-s sees käib väga tihedalt. Nii et selle koha pealt kindlasti Ameerika luurekogukond teab väga täpselt, millised on Eesti luurekogukonna võimekused ja need koostöökohad on väga tugevad.