Lätis plaanitakse riigikaitse kõrval tugevdada ka sisejulgeolekut ning otsida kaitsekulude tõusuks allikaid mujalt kui elanike rahakotist. Tuleb mõistagi arvestada, et Lätis on mõne nädala pärast kohalikud valimised, misjärel osa seisukohti võib muutuda.

Näiteks plaanitakse riigiaktsiaseltside kuni 10-protsendine vähemusosalus suunata avalikule enampakkumisele, ka nende firmade puhul, mille erastamine on seni olnud keelatud. Teine idee on kaasata kaitseinvesteeringuisse rohkem erakapitali PPP-mudeli kaudu, sest esimese suurema ühisprojekti ehk Kekava ümbersõiduga on kõik rahul.

Avaliku sektori ja bürokraatia vähendamine peaks andma lähiaastail 450 miljonit eurot kokkuhoidu. Tõsi, Läti Panga president Martinš Kazaks seda just kõige ambitsioonikamaks plaaniks ei pea.

"Väga oluline on toetada meie kaitsetööstust. Eelarvet suurendades mõtleme läbi võimalused, kuidas saaksime kohalikke ettevõtjaid võimalikult rohkem riigikaitsesse kaasata. Seda kinnitab ka valitsuses heaks kiidetud kodumaise sõjatööstuse ja innovatsiooni arengukava," ütles Läti kaitseminister Andris Sprudz.

Kaitsekulude kasvu juures tuleb jälgida, et riigivõlg ei suureneks üle 55 protsendi sisemajanduse kogutoodangust. 1.augustiks valmistatakse ette kaitse- ja julgeolekufondi asutamine.

"Taoline fond on loodud ka Leedus. Vajame seda, et otsustada, kuhu suunata täiendav ja praegu juba kaitseministeeriumi eelarves olev raha. Tugevdame NATO jõude ning arendame oma kaitsetööstust ja elanike kaitset," lausus Läti peaminister Evika Silina.

Läti valitsus on heaks kiitnud ka esimesed bürokraatiat vähendavad meetmed – paarkümmend muudatust peaks andma 40 miljonit eurot võitu. Eelkõige püütakse ära jätta andmete esitamise dubleerimine, kasutada rohkem elektroonilisi teenuseid ja loobuda dokumentide paberile väljatrükkimise nõudest. Kergemaks läheb ka ehitussektoris, sest erinevate lubade saamiseks peaks kuluma vähem aega. Tehtud on ka ettepanek sulgeda keskkonna- ja regionaalarenguministeerium.