Bukarestis hingasid paljud inimesed valimistejärgsel päeval kergendatult. Bukaresti linnapea Nicusor Dani võit presidendivalimistel tähendab, et Rumeenia jätkab Euroopa kursil ja kindla Ukraina ja ka Moldova toetajana.

"See oli mitte üksnes Rumeenia võit, vaid kogu Euroopa Liidu võit," ütles G4Media.ro portaali peatoimetaja Cristian Pantazi.

"Me nägime demokraatliku kandidaadi võitu, tugevalt euroopameelse kandidaadi võitu, tugeva Ukraina ja Moldova toetaja võitu kandidaadi vastu, kes kasutab Venemaa narratiive, äärmusliku kandidaadi vastu, kes oli Ukraina ja Moldova aitamise vastu, kes joondus Ungari valitsuse järgi ja Trumpi administratsiooni poliitika järgi," rääkis ta.

Pantazi sõnul oli tulemuse taga kõrge valimisaktiivsus. "Lõpuks, pärast halba tulemust esimeses voorus tuli väga suur osalus nii Rumeenias kui ka välismaal. See oli ajalooline osalus ja see näitas meile ja kogu Euroopale, et rumeenlased tahavad ise oma tee valida ja see on Euroopa tee."

Mõttekoja EFOR analüütik Sorin Ionita ütleb, et lõpuks siiski niivõrd kindel valimisvõit tuli üllatusena.

"Ta alustas olles 20 protsenti taga ja lõpetas seitsme protsendiga ees, mis näitab, kui muutlik olukord oli ja kui erinev oli vaikiv enamus nendest, kes hääletasid nüüd esimeses voorus või novembris, kui valimised tühistati. Need on nagu kaks Rumeeniat. Üks, kes käib sagedamini valimas ja teine, kes ei hoolinud või nad ei tundnud, et nii palju on kaalul varem või olid nad täiesti tüdinud eelmisest valitsuskoalitsioonist," kirjeldas Ionita.

Ionits hinnangul olid president Iohannis ja tsentristlikud parteid väga klientelistlikud ja arrogantsed, seletades inimestele, et koalitsioon jääb kestma kümneks aastaks ning inimesed olid sellest tüdinud. "Need inimesed tundsid nüüd ilmselt teises voorus, et kaalul on midagi väga suurt ja et riigi geopoliitilise orientatsiooniga ei mängita, Ida-Euroopas."

Üldine populistliku diskursuse tõus

Põhjuseid, miks oli äärmusparempoolsel George Simionil siiski nii suur toetus ja miks olid rumeenlased valmis valima kandidaadi, kes lubas lõpetada Ukraina toetamise, näib olevat palju nagu sibulal kihte.

Rumeenia Euroopa poliitikate keskuse programmidirektor Bianca Toma toob välja paremäärmusluse ja üldise populistliku diskursuse tõusu poliitikas.

"Lisaks olid valeinfoga manipuleerimised. Ja me näeme nüüd teravat vastandumist valimistel, kus inimesed valivad mustvalgelt ja paljud neist ei saanud aru, mis on kaalul kui me räägime piirkonna julgeolekust ja sõjast Ukrainas ja millised on Venemaa tegelikud kavatsused. Neid asju tuleb inimestele pidevalt seletada," lausus ta.

Lisaks on suurt rahulolematust kogu ühiskonnas põhjustanud seniste valituste tegevus.

"Me oleme viimastel aastatel näinud niinimetatud euroopameelset ebastabiilset koalitsiooni, mis ei suutnud tagada majanduskasvu, Rumeenia eelarvedefitsiit on suurim Euroopa Liidus. Korruptsioonivastane võitlus on olnud Ida-Euroopa edulugu, aga see on peatunud ja inimesed näevad seda, inimesed näevad ka seda, et justiitssüsteemi reform on peatunud. Osa pettunud inimestest on pöördunud paremäärmuslaste poole ja osa loodab endiselt Euroopa Liidu peale," kirjeldas Toma.

Sorin Ionita seletab pettumust samuti eelmise valitsuse viisiga poliitikat teha, kus võimuparteid püüdsid poliitikat kartelliseerida, öeldes inimestele, et see on ainus võimalik koalitsioon. "Ja sellest jäi mulje nagu Kremli stiilis poliittehnoloogiast, et pole vahet, kuidas te hääletate, me manööverdame kuidagi parlamendis, et moodustada mingi enamus ja jätkame samade ministritega."

"Nad andsid edasi sõnumit, et ei ole lootust, te ei saa meist lahti, mille peale inimesed ütlesid, et me teile alles näitame ja mõned asusid toetama äärmusparempoolseid. Mitte kõik ei ole veendunud natsid, kes hääletasid George Simioni või Calin Georgescu poolt. Enamuse hääletajate jaoks oli see protestihääl selle seiskunud režiimi vastu," kirjeldas Ionita.

Ajakirjanik Cristian Pantazi sõnul kasutas George Simion rumeenlaste rahulolematust ja viha ära ning korralike poliitikate lubamise asemel lihtsalt valetas.

"Näiteks lubas ta pool aastat tagasi, et kui saab presidendiks, siis annab vaestele inimestele maju 35 000 euro eest ja kui nüüd hiljem tema käest küsiti, mis nende lubadustega juhtus, siis ta ütles, et see oli poliitiline marketing, meil oli sel ajal selliseid lubadusi vaja, et uudistesse pääseda," tõi ta näiteks.

"Ta kasutas inimesi ära ja eriti kõige haavatavamaid inimesi, kes on vihased korruptsiooni ja korralike poliitikute puuduse pärast. Ta kasutas inimeste viha häälte saamiseks ja inimesed hakkasid sellest kuidagi lõpuks aru saama, et see oli lihtsalt võlts kaastunne ja populistlik jaht häältele, see oli George Simioni ainus eesmärk ja sellepärast ta kaotas nii suurelt. Ja kuigi ta rääkis rahust, siis kasutas ta argumente, mis pärinesid Vladimir Putinilt," rääkis Pantazi.

Tulevane president paistab välja tegudega, olles suhtluses tagasihoidlik

Rumeenia tulevane president Nicusor Dan oli enne Bukaresti linnapea ametisse tõusmist matemaatik ja kodanikuaktivist, kes võitles Bukaresti linnaruumi eest.

Analüütikute sõnul on ta mitmes mõttes Rumeenias üsna ebatavalik poliitik. "Korruptsioonisüüdistused ei jäänud talle külge, sest ta oli tõepoolest puhas. Kui oleks midagi olnud, oleks see juba avalikkuse ette toodud ja tema vastu kasutatud, aga tema vastased ei ole midagi leidnud," märkis Sorin Ionita.

Ionita tõi välja Dani mitmeid puudusi – ta ei ole hea suhtleja ega väljenda valijate suhtes empaatiat, kuid vaatamata sellele tunnetasid inimesed temas autentsust, mis paljudel juhtidel puudub.

"Ja ma ei räägi siin mitte ainult tema vastaskandidaadist, aga ka traditsioonilistel parteijuhtidel Rumeenias – sotsiaaldemokraatidel ja liberaalidel. See, kuidas on inimesi poliitiliste parteide juhtkondadesse valitud president Iohannise juhtimisel viis juhtideni, keda ei valitud, mida me nägime valimised valimiste järel, kes ei osanud seletada, mida nad on oma elus teinud või kust tuleb nende sissetulek. Ja see on inimestele oluline, tunda, et sa mõistad inimest," täheldas Ionita.

Näitena Dani tegevusest linnapeana võib tuua ka tema asumist väga suure ja lekkiva keskküttesüsteemi renoveerimise kallale.

"See on hea näide ebapopulaarsest projektist, sest sa investeerid palju raha, sa töötad ja pead selle korda tegema ja kui see valmis on, siis on see maetud ja inimesed ei näe seda enam. Selle pealt ei saa poliitilist kapitali teenida. Ta oli piisavalt julge, et ta alustas selle väga vajaliku projektiga ja ta oli selles väga järjekindel ja ma arvan, et inimesed hindasid seda," kirjeldas Ionita, lisades, et ta oleks võinud linnapeana ka rohkel teha, kuid inimesed suutsid ka ta eksimustega suhestuda.

Väljakutseks on polariseerunud ühiskonna kokkusidumine

Ajakirjanik Cristian Pantazi sõnul on tulevasel presidendil strateegiline mõtteviis ja ta on suutnud üksikkandidaadina koondada rumeenlasi oluliste ideede ümber.

"Ta ei ole väga atraktiivne poliitik, ta on pigem üsna tagasihoidlik, aga ta suutis koondada Rumeenia valijad ideede ümber – idee Euroopast, idee meie naabrite aitamisest, Moldova ja Ukraina toetamisest ja ta suutis panna inimesi mõistma, et meie kodu on Euroopa Liit ja ainus arenemistee on head suhted Euroopa Liiduga," rääkis Pantazi.

Pantazi märkis, et muidugi tuleb seista ka oma huvide ja poliitika eest Euroopa Liidus, aga seda liidus sees. Samuti rääkis Dan palju korruptsioonivastasest võitlusest.

"Saame näha, kas ta suudab oma lubadusi täita, aga rumeenlased vajasid sellist poliitilist diskursust, milles räägitakse korruptsiooni vastasusest," ütles ajakirjanik.

Uuel presidendil tuleb nüüd näidata, kas ta suudab rumeenlaste ootusi täita nii Rumeenias kui ka väljaspool seda.

"Ma loodan näha kõigepealt stabiilset poliitilist koalitsiooni, seejärel defitsiidi ja majanduslike probleemidega tegelemist Rumeenias ja väljapoole Rumeeniat anda kindlust, et Rumeeniaga saab arvestada," ütles Bianca Toma.

Omaette väljakutseks on polariseerunud ühiskonna kokkusidumine. Toma sõnul ei lõppe probleemid võitja leidmisega, vaid see on poliitiliste liidrite ja ühiskonna ülesanne, otsida viise, kuidas panna kaks poolt üksteisega rääkima ja mõistma teineteise frustratsioone.

Sorin Ionita sõnul sai suur polariseerumine suuresti alguse koroonakriisist ja selle aja vandenõuteooriatest. "See kõik kasvas, kuigi keegi ei näinud seda või vähemalt mitte lääne meedia – kõik on korras Rumeenias, Klaus Iohannis on hea mees, ta mängib õiges meeskonnas NATO-ga ja Ukrainaga, süsteem oli aga tegelikult mäda seestpoolt. See, mis novembris juhtus, oli selle lõppvaatus, süsteem kukkus kokku."

Lühemas perspektiivis võib Ionita hinnangul valimiste järel oodata polariseerumise leevenemist.

"Nüüd ütlesid nii valimiste võitja kui ka kaotaja George Simion seda, mida on normaalne öelda, et me peame töötama koos, et ületada polariseerumist. Oluline on, et kaotaja George Simion ütles midagi sellist. Võib-olla on see tema poolt veidi oportunistlik, võib-olla nad mõtlesid, et hoiame madalat profiili, ajad on rasked, meil on suurim eelarvedefitsiit Euroopas, ebapopulaarsed otsused järgnevad uue koalitsiooni poolt ja ootame oma uut võimalust. Aga vähemalt lühikeses perspektiivis me loodame polariseerumise vähenemisele. Pinged liiguvad mujale, mis on normaalne, nagu protestidesse eelarvekärbete vastu," lausus ta.