Möödunud nädalal eskortis Eesti merevägi Läänemerel Vene varilaevastikku kuuluva tankeri Jaguar Eesti majandusvetest välja. Ametid plaanisid laeva kinni pidada, kuid laev ei allunud korraldustele ja sõitis Vene majandusvööndisse. Vene õhuvägi saatis laeva turvama ka kaks hävituslennukit.

Kolmapäevaste andmete järgi on laev Venemaa Primorski sadamas ankrus.

Ebaõnnestunud kinnipidamiskatse näitas ekspertide sõnul poliitilise otsustamise ja sõjalise võimekuse taset Eestis.

Kaitseväe endine juhataja Herem ütles ERR-ile, et Eestil on võimekus nii üksi kui ka koostöös liitlastega varilaevastiku laevade pardale minna.

"Minu andmetel ei ole meie võimekus viimase kahe aasta jooksul vähenenud," ütles Herem. "Ja seepärast julgen mina öelda, et kaitseväe ja politsei- ja piirivalveameti (PPA) koostöös meil on võimalik parduda nii laevalt kui ka helikopterilt. Aga selleks on kindlasti vaja teha koostööd. Samuti on meil olemas võimekus, kui me räägime ka liitlastest, tagada selle toetus õhust."

Ta märkis, et volituse sellises olukorras pardale minna peab andma valitsus. "Võib-olla operatsiooni käigus otsustatakse peale minna või mitte juhtiva ametkonna poolt – oleks see näiteks siis kaitsevägi, merevägi või PPA. Aga selleks peab algselt volituse siiski andma valitsus," sõnas Herem.

Herem rõhutas, et peaminister Kristen Michal (RE) ütles teisipäeval Vikerraadio saates Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et tema nägi plaani enne operatsiooni ning plaan ei sisaldanud kavatsust minna laeva pardale.

"Praegu siin öelda, et merevägi või kes iganes ehmatas Suhhoide (Vene hävituslennukite – toim) peale ära, ei ole vist päris korrektne, kui uskuda ministri sõnu, sest ei olnudki plaanis ja vahetut ohtu ju ei olnud. See, et ta ei allunud käskudele, see on teine asi," sõnas Herem.

Herem märkis, et tõenäoliselt ei tahetud pardale minnes olukorda eskaleerida. "Oma kohalolekut näidati. Kas laev tahtis, kavatses mingisugust taristut lõhkuda – seda me ei tea. Minul puuduvad ka igasugused luureandmed. Aga ta lahkus meie vetest ja ma arvan, et sellega see eesmärk täideti," lausus ta.

Kolmapäevase seisuga on korraldustele mitteallunud laev endiselt Venemaa Primorski sadamas ankrus. Küsimusele, kas laev sai eelmisel nädalal toimunust sõnumi, et saab puutumatult Eesti vete kaudu tagasi sõita, vastas Herem: "See on nüüd äärmiselt huvitav, sest kui see laev läks sinnapoole, siis tal väidetavalt ei olnud lipuriiki. Nüüd hiljem on väidetud, et tal on see lipuriik olemas (Lehekülje marinetraffic.com järgi on laeval Gaboni lipp, kuid kaitseväe peastaabi ülem Vahur Karus rääkis möödunud nädalal, et Gabon on võtnud laevalt n-ö lipuõiguse – toim). Mis oleks see põhjus seekord sellele konkreetsele laevale pardale minna – seda ma ei tea. Aga igal juhul on väga põnev, mida Eesti riik otsustab teha nüüd laevaga, mis on korra meie vetest läbinud, ei ole allunud korraldustele."

Herem rõhutas, et võimete taha kinnipidamine ei jää. "Rääkimata sellest, et Läänemeri ei kuulu ju ainult Eestile ja see laev võiks ohtu kujutada ka teistele riikidele. Meil on mitmeid erinevaid variante teha seda NATO-ga koostöös, teha seda JEF-iga (joint expeditionary force, ehk ühendekspeditsioonivägi - toim.) koostöös või teha seda kahepoolselt või mitmepoolselt teiste riikidega. Need tehnilised võimalused on kahtlemata olemas, kui me liitlased arvesse võtame, aga ka Eesti riigil üksinda pardale minekuks on piisavad võimed minu hinnangul," lausus ta.

See, kuidas Eesti peaks reageerima, kui järjekordne lipuriigita alus riigi majandusvetesse sõidab, on Heremi sõnul valitsuse otsus. "Siin ma ei taha neile mitte mingit õpetust anda, neil on palju rohkem informatsiooni. Nemad vastutavad selle eest ja ma arvan, et nad teavad, mis teevad," ütles ta.