Pensionide ja sotsiaaltoetuste väljamaksmisi on viimasel ajal tabanud hädad, sest maksmiseks kasutatakse arvutisüsteeme, mida pole õigel ajal uuendatud. Et maksete süsteem kokku ei kukuks, on lähiaastatel vaja 25 kuni 30 miljonit eurot.

Eelmisel aastal suudeti ilma probleemideta maksta pensionid välja vaid ühel kuul, tänavu pole seda veel kordagi juhtunud. 5. mail õnnestus pensionid ja toetused välja maksta üle noatera. Kriitiline valitsuse suhtes oli ka TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht Külli Taro, kes ütles, et riik tegeleb kardinate värviga, aga katus lekib.

"Kas tähtsam on pensionide ja sotsiaaltoetuste õigeaegne väljamaksmine või personaliseeritud riigiäpp mobiilis? Kas olulisem on rahvastikuregistri toimekindlus, sealhulgas täpsed valijate nimekirjad või mobiiliga hääletamise lisavõimaluse pakkumine?" küsis Taro.

Michal ütles selle peale, et kui riigile on oluline, et pensionid on õigel ajal välja makstud, siis tuleb sinna investeerida. "Aga see muidugi ei tähenda samal ajal, et me ei peaks ka sadade tuhandete inimeste elu mugavamaks muutma toimiva riigiäpiga. Seegi on täpselt samamoodi vajalik. Sest lõppkokkuvõttes me võiksime ju rääkida, et seni kuni mõnes piirkonnas ei ole kanalisatsiooni, siis kas on ikka õigustatud e-riigi arendamine. Küllap ikkagi on. Kõigel on oma koht ja vajadus," kommenteeris Michal.

Saatejuht Arp Müller küsis, et pensionide välja maksmiseks kasutatavat infosüsteemi peaks tabama kollaps ja pensionid jäävad õigeks ajaks välja maksmata, siis kas tagasi peaks astuma sotsiaalkindlustusameti juht Maret Maripuu, sotsiaalminister Karmen Joller või rahandusminister Jürgen Ligi.

"Vastutus peab olema seal, kus on võimalik neid tegusid ka muuta. /.../ Vastutavad need, kes peavad selle ellu viima. Sotsiaalkindlustusameti juht esimesena ja nende süsteemide arendajad," vastas Michal.

"See risk on teadvustatud. Ma tean, et ametisolev sotsiaalminister Karmen Joller on ka kohe palunud nii TEHIK-u juhtidelt kui ka sotsiaalkindlustusameti juhilt selgitusi ja samme, et astutaks sammud, mis on selleks vaja. Raha selleks leitakse. Kui vaja leiame raha juurde väljastpoolt, kui piisab sellest rahast, mis sotsiaalvaldkonnas juba on, siis kasutatakse seda," sõnas Michal.

"Ei saa olla e-riigis niimoodi, et me arutame, et e-süsteemid on nii vananenud. Kuidas saab olla nii, et kui me ütleme, et pensioni päev on viiendal, siis me ei maksa välja pensionit viiendal. Me peame paremini suutma," lausus Michal.

"Ma ei taha läbi eetri öelda, et inimesed peaksid muretsema. Aga ma ütlen nii, et tehku asjad korda, nii et keegi ei märkagi," ütles Michal.

Varilaevastik on tohutu probleem

Rääkides Venemaa varilaevastikust ütles Michal, et tegemist on tohutu probleemiga.

"Ta probleem on päris mitmest vaatest. Kõigepealt oht taristule. Me oleme näinud ju, kuidas seesama varilaevastik, Venemaa kütuse ja majandushuve teenindav laevastik, kas siis kogemata, meelega laseb ankru või ankruketi sobivas kohas merre ja lõhub, kas siis Balticconnectori, Estlink 2, kõik need meile vajalikud ühendused ja sellega ju halvendab meie majanduslikku toimetulekut," rääkis Michal.

Teine suur mure on Michali sõnul varilaevastikuga kaasnev tohutu keskkonnarisk. "Oleme ausad, need laevad on ju viletsad. Need ei ole mingid parimad laevad, need ei ole sellised laevad, mida sa esimese valikuna hangiks. Ja meeskonnad on täpselt samamoodi, kes kust on õnnestunud kokku korjata," lausus Michal.

Samuti toidab Michali sõnul varilaevastik Venemaad Ukraina agressiooni korraldamises.

"See ei ole nüüd meie riigi hinnang, aga 50 kuni 60 protsenti Vene kütuse ja nafta tuludest tuleb just sellesama varilaevastikuga, ehk sellise raharongiga, mis siin edasi-tagasi sõidab," lisas Michal.

Michali sõnul kavatseb Eesti astuda kõiki samme, et kaitsta oma taristut ja keskkonda, vajadusel kontrollides dokumente ja vajadusel neid laevu ka saates.

Rääkides viimasest juhtimist varilaevastikku kuuluva tankeri Jaguariga, ütles Michal, et mereväel ei olnud kavatsust sellele parduda, vaid eesmärk oli see laev ära saata.

"Täpselt nii ka läks. Samamoodi me kavatseme ka tulevikus kontrollida kõiki kahtlase iseloomuga laevu ja hoida neil silma peal," märkis Michal.

Saatejuht Arp Müller küsis, kas Eesti tegevus hoidis ära Jaguari poolt Estlink 1 merekaabli lõhkumise. "Ma arvan, et me oleme päris paljude laevade puhul seda riski vähendanud. Me ju ei tea ometi, millised iga laeva kavatsused on, kas see võib juhtuda kogemata või meelega. Aga merevägi hoiab silma peal väga paljudel laevadel ja vajadusel saadab neid. Primaarne eesmärk justnimelt on taristu kaitse," vastas peaminister.

Kaamerate teema tuleb läbi arutada

Siseminister Igor Taro (Eesti 200) peatas eelmise nädala kolmapäeval politsei- ja piirivalveameti (PPA) numbrituvastuskaamerate kasutamise vajalike seaduste muutmiseni, võttes arvesse õiguskantsleri esindaja ja andmekaitse inspektsiooni välja toodud õigusliku regulatsiooni täpsustamise vajadust.

Michal rõhutas, et sellel teemal on selgus oluline. "Mina üldiselt olen liberaalne ja vabaduse poolel. Ja ma arvan, et Igor Taro ka. Privaatsus on tähtis õigus, aga selleks, et meie privaatsus oleks tagatud, peab seda ka kaitsma. See tähendab seda, et erinevad andmebaasid peavad olema reguleeritud ka seadusega ja nende kasutamine peab olema seadusega. Ja ma arvan, et politsei- ja piirivalveameti juht tegi ka õigesti, et viib läbi ka teenistusliku järelevalve, et milliste reeglite alusel see on loodud. Andmekaitse inspektsioon on tegelikult see, kes valitsusele annab sisendi, kas mingeid reegleid peaks muutma," kommenteeris Michal.

"Meil ei ole mõtet ka teha nägu, et Eestis ei ole neid kaameraid. Sest kui me läheme bensiinijaama, siis on kaamerad, me läheme kuskile jalutame maja eest mööda, siis seal on kaamerad. Tegelikult selliste kaamerate kasutamine on igapäevane ja kui me tahame neid kasutada erinevate kuritegude, muu hulgas ka raskete kuritegude piiramiseks, näiteks küsida välja selle videopildi või keegi saab sellele juurdepääsu, siis see peakski olema reguleeritud, kuidas see käib. Ja selleks ongi seadusemuudatused ja parlamendi debatt," lisas ta.

Michali sõnul on sel teemal kindlasti oodata sisulist arutelu. "Ma ütleks, et aastal 2009 seda süsteemi luues ilmselt ei tajutud seda olukorda sellisena. Ma ka täpselt endiselt ei tea, millised kaamerad selles võrgus on. Et kas seal on ka näiteks omavalitsuste kaameraid, sest väga palju me mäletame omal ajal kui erinevate varguste tõkestamiseks ka omavalitsustes inimesed ütlesid, et me tahaksime siia servale kaameraid, et autosid ei varastataks, kilpe ei varastataks, rattaid ei varastataks. Nii, et see kõik tuleb läbi arutada," rääkis Michal.

"Ja kui selle eesmärk on raske kuritegevuse tõkestamine, siis peab olema väga selge, kes mida kogub, kes pääseb juurde, kuidas jääb jälg maha, kuidas seda valvatakse, kuidas seda vaidlustatakse ja veel olulisem, kuidas need andmed ka veel hiljem kustutakse," lisas Michal veel.