Jaguari pardale oli plaanis minna, kuid operatsioon jäeti pooleli. Nii hindab pikaaegne mereväe ülem Jüri Saska.

"Pardaleminek siiski plaanis oli. Küll aga seda hinnati jooksvalt ümber. Seda ei peetud kas tehtavaks või mõistlikuks. Et väga hästi võrreldes eelmise korraga, kui meil õnnestus tanker oma vetesse ankrusse suunata, ju ei läinud. Ja kui see oleks olnud pelgalt eskort, siis ei oleks pidanud Raju tegema selliseid manöövreid," lausus Saska.

Saska peab oluliseks, et merevägi ei jääks patuoinaks, avalikkusel oleks selge, kes teeb otsuseid ja milline on praegu Eesti võimekus taoliste operatsioonide läbiviimiseks.  

"Kui seal midagi läheb mitte nii nagu plaanitud, siis me oleme rahvusvahelises keskkonnas rahvusvahelistes vetes, mitte Eesti oma territooriumil. Ja see õigusruum on mõneti erinev. Selliste protsesside või asjade otsustamine, ma loodan et on, aga kindlasti peab olema poliitilisel tasemel, mitte mereväe ülema ega kaitseväe juhataja otsustada," märkis Saska.

Üks asi on laevad.

"Antud juhul mereväel ei ole selliselt varustatud, relvastatud aluseid, millega sellist sunnitud operatsiooni läbi viia. Ja sellest on merevägi, kaitsevägi oma erinevates aruteludes või ettepanekutes rääkinud viimased 10 aastat," ütles Saska.

"Eesti investeerib pikamaa suurtükiväkke nagu ka Leedu. Me peame kaaluma, kas investeerida praegu laevadesse, millest võiks nüüd abi olla varilaevastiku probleemi puhul või sa ei investeeri millessegi muusse," lausus Leedu endine välisminister Gabrielius Landsbergis.

Koostöö mereväe, politsei ja piirivalve vahel peab olema lihvitud.

"Täna ma ei näe – see on küll minu hinnang –, et seda oleks kokku harjutatud, et seda operatsiooni oleks võimalik ohutult läbi viia. Võib-olla seda on tehtud. Aasta tagasi seda ei olnud," ütles Saska.

Läänemere juhtivpoliitikud ning NATO peasekretär kuulutasid jaanuaris Helsingis välja NATO missiooni Läänemere Vahimees. Mille peale Vahimehe diisel kulub, küsib julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.

"Me ei ole väga kuulnud, et mida see operatsioon varilaevastiku probleemi lahendamiseks teinud on. Tavaliselt need mereväe operatsioonid kipuvad olema sellised varjutamised – suhteliselt passiivsed. Kui väikeriik hakkab jõulisemat lähenemist ka üle oma võimete praktiseerima, siis ta isoleeritakse kiiresti ära. Antud juhul see kahjuks nõnda juhtus," lausus Oidsalu.