Karus selgitas "Aktuaalsele kaamerale", milline oli sündmuste järjekord teisipäeval, kui Eesti majandusvööndisse sisenes Vene varilaevastiku alus, mis ei allunud korraldustele ning mille kaitseks saatis Vene õhuvägi välja oma lennukid, millest üks rikkus õhupiiri.

Teisipäeva hommikul tuvastati Eesti poole liikumas tanker Jaguari, mille kohta oli kahtlus, et sel puudub lipuriik. "Ta oli määratud asukohaga Vene Föderatsioonis. Hakati jälgima, tehti järelpäringud erinevatele riikidele ja saadi kinnitus, et laeval tõesti ei ole lipuriiki olemas," sõnas ta.

Esialgu teatas laev, et sellel on Guinea-Bissau lipp, mis on aga ära võetud. Seejärel väitis aluse meeskond, et laeval on Gaboni lipp, kuid Gaboni ametiasutused ütlesid, et alates 10. maist, peale aluse sanktsioonide alla sattumist Ühendkuningriigi poolt, on nad laevalt enda lipuriigi õiguse ära võtnud.

Kella 18.30 paiku sisenes tanker Naissaare lähistel Eesti majandusvööndisse. "Selle järel hakkas merevägi teda välja kutsuma, et saada aru laeva staatusest, kontrollida tema lipuriigi olemasolu. Tahe oli suunata ta ankrualale, et kontrollida lipuriiki ja kindlustust – kõiki neid asju, mis peavad meresõidu konventsiooni järgi ühel laeval olemas olema," ütles Karus.

Väljakutsumise käigus ühines Vene Föderatsiooni õhuvägi kahe lennukiga, ütles Karus. "Selle nii-öelda varjutamise käigus, mis kokku kestis 2,5 tundi, Vene lennuk rikkus Eesti õhupiiri," lisas ta.

Välisministeeriumi teatel toimus õhupiiri rikkumine kella 21 paiku.

Kella 23.00 paiku lahkus alus Eesti majandusvööndist, sisenedes Vene Föderatsiooni vööndisse. "Sellega sai meie jaoks asi läbi," märkis Karus.

Küsimusele, kas tegemist on esimese korraga, kui Venemaa õhuvägi on tulnud kaitsma ja ennast sidunud varilaevastiku alusega, vastas Karus: "Ilmselgelt on see, kuidas meie seda vaatame. See on esimene kord, kus Venemaa väga aktiivselt võtab ühe aluse suhtes nii-öelda hoidva hoiaku."

Samas tõdes ta, et kui piiririkkumine välja arvata, käitus Vene õhuvägi muus osas professionaalselt. "Ei tehtud madalaid ülelende, vaid pigem hoiti seda patrulli pidevalt laeva kohal," lausus Karus.

Karus ütles, et aluse pardale ei olnud põhjust minna. "See oli teadlik otsus juba siis, kui planeerisime oma tegevusi," sõnas ta.

Ta lisas, et peale helikopteri olid üleval ka teised õhuvahendid – Ämarist tõusid lendu õhuturvet tagavad Portugali F-16 lennukid. "Sellel hetkel, kui Venemaa saatis oma lennukid sinna, siis vastavalt regulatsioonidele tõusis kohe õhku ka õhuturbeüksus, selleks, et tuvastada kellega meil tegu on."

Küsimusele, miks informatsioon intsidendist alles kolmapäeva õhtul läbi Poola meedia avalikkuseni jõudis, vastas Karus: "Me ei teavita paljudest asjadest ja me ei saa kommenteerida käimasolevaid operatsioone."

Info lekkimist meediasse nimetas Karus manipulatsiooniks, mitte Venemaa infooperatsiooniks. "Tal on sellised tunnused täiesti olemas – arvestades, kuidas on filmitud, mida on filmitud ja kui kiiresti Vene erinevad väljaanded on hakanud seda levitama. Ma pigem ütlen, et see on meediamanipulatsioon."  

Viimastel andmetel ei võetud Jaguari Venemaa sadamasse sisse ja laev on praegu ajutisel ankrualal.

Pevkur: pardale minemata jätmine ei jäänud võimekuse taha

Laeva pardale minemata jätmine oli Eesti võimude teadlik otsus ja kaitseminister Hanno Pevkuri kinnitusel ei jäänud see suutlikkuse taha.

"Iga meede peab olema otstarbekohane ja ainult ühe paberi kontrollimiseks laeva peale minemiseks helikopteriga võib-olla pole väga mõistlik tegevus," sõnas Pevkur. "Kui oleks olnud oht näiteks kriitilisele taristule või me oleksime näinud, et selle laeva käitumine on selline, mis ohustab Eesti riigi julgeolekut või Eesti riigi kriitilist taristut, siis loomulikult oleks võetud karmimad meetmed."