Valitsus algatas tuumajaama eriplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise
Valitsus algatas neljapäeval 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Algatamise taotluse esitas Fermi Energia 14. jaanuaril. Planeeringu koostamise eesmärk on hinnata sobivaimat asukohta ja mõjusid nii keskkonnale, kohalikele elanikele kui ka majandusele, seisab valitsuse neljapäevase väljasõiduistungi kommenteeritud päevakorras.
Planeeritav ala hõlmab üle 1200 ruutkilomeetrit nii Lääne- kui Ida-Virumaal ning mereala Kunda lahest Narva laheni. Suur ala tagab võimaluse põhjalikuks kaalumiseks, kus võiks olla tuumajaamale parim asukoht. Planeerimisprotsessi kaasatakse kohalikud elanikud, omavalitsused ja teised huvigrupid.
Planeeringuga seotud kulude katmiseks sõlmisid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Fermi Energia 12. mail koostöökokkuleppe, mille alusel kannab kõik kulud Fermi Energia (sh mõjude hindamine ja uuringud). Planeeringu koostamist korraldab ministeerium.
"Riigi eriplaneeringu algatamine ei tähenda seda, et kohe alustatakse tuumajaama ehitusega. Planeeringu koostamisega hakkame esmalt analüüsima, millistel tingimustel ja kuhu täpsemalt on võimalik Eestis tuumajaam rajada," selgitas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
"Riigi eriplaneeringu koostamisega teeme vajalikud ettevalmistused selleks, et kui investor soovib tuumajaama ehitamisse investeerida ning see otsustatakse rajada, siis oleks riigil selleks põhjalikult läbi kaalutud ja hinnatud planeering juba olemas," selgitas Keldo.
"Juhul, kui otsustatakse tuumajaam ehitada, siis kaasneb selle rajamisega piirkonda ka uusi kõrgepalgalisi töökohti, mis toetab omakorda kohalike teenuste tarbimist ja seeläbi sealse majanduskeskkonna arengut," lisas Keldo.
"Kui meil on ainult taastuvenergia või peaasjalikult taastuvenergia, siis loomulikult on vaja juurde juhitavaid võimsusi ja tegelikult on vaja ka stabiilset baaskoormust, mida tuumajaam annab kindlasti kõige paremini ja globaalselt investeeringud tuumajaamadesse on kasvutrendil. Tänane otsus tähendab seda, et me oleme valmis edasi liikuma, et me valmistaksime ette võimaluse Eestisse luua tuumajaam. Kuhu ja kas tuumajaam lõpuks tuleb, see eeldab veel täiendavaid otsuseid, sealhulgas riigikogu poolt," lausus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Toimetaja: Aleksander Krjukov