Pensionireformist on möödunud neli aastat ja selle aja jooksul on teisest sambast lahkunute hulk kasvanud ligikaudu 250 000 inimeseni.

Koalitsioonilepe peaks eeldatavasti laupäeval erakondade volikogudelt kinnituse saama ning muu hulgas on arutelu käinud ka pensionisüsteemi võimaliku taasreformimise üle.

Swedbanki hinnangul oleks tarvis teine sammas taas kohustuslikuks muuta. Panga investeerimisfondide juht Age Petter põhjendas, et teisest pensionisambast raha väljavõtjate profiil on ajas tunduvalt muutunud.

"Noorte, alla 25-aastaste osakaal kasvab – viimases voorus moodustasid nad juba 15 protsenti kõigist lahkujatest. Raha, mis võiks kasvada ja tulevikus kindlustunnet pakkuda, jõuab aga hoopis tarbimisse või jääb lihtsalt kontole seisma," lausus ta.

Petteri sõnul näitavad ka Eesti Panga analüüsid, et vabatahtlikust kogumisest pensioniea kindlustundeks ei piisa. Teisest sambast väljuvat raha ei investeerita edasi ning kokkuvõttes võib niigi kõige kehvemas rahalises seisus oleva ühiskonnagrupi seis tulevikus veelgi langeda.

"Pensionireformi üheks põhiväiteks oli individuaalse vabaduse suurendamine. Usuti, et kui anda inimestele võimalus ise oma rahaga ümber käia, suudavad nad langetada paremaid otsuseid. Andmed aga näitavad, et investeerimine omal käel on jäänud harvaks ning oluline osa pensionirahast kulub tarbimisele või lihtsalt seisab kontol, kaotades inflatsiooni tõttu oma väärtust," tõdes Petter.

Ta tõi näiteks, et ligi 23 protsenti jaanuaris väljamakstud summast seisab endiselt kontodel. Seepärast peakski tema hinnangul võimaldama teisest sambast lahkunutel kiiresti sellega taasliituda ning läbi tuleks mõelda ka see, kas ja millistel tingimustel üldse enne pensioniiga raha kasutada peaks saama.

Swedbanki investeerimisfondide juht lisas, et alati leidub neid, kes oskavad vabanenud raha investeerida või kasutavad seda kõrge intressiga laenude tasumiseks, kuid pensionisüsteemi ei saa üles ehitada lootusele, et kõik oskavad ja viitsivad igal hetkel pikaajaliselt mõelda.

Kümme aastat on taasliitumiseks pankade hinnangul liiga pikk aeg

Luminori hinnangul tuleks vähendada ooteaega, mil teisest pensionisambast lahkujad sellega uuesti liituda saavad.

Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson tõi välja, et kehtiva korra järgi saavad pensionisambast lahkujad taasliituda alles kümne aasta pärast ning nii pikk ooteaeg kehtestati selleks, et lahkujad oma otsuse tõsiselt läbi mõtleksid.

"Nüüd, kui reformist on peagi viis aastat möödas, oleks mõistlik teha vahekokkuvõtteid ja hinnata, kas selline pikk paus end õigustab," sõnas Madisson.

Ta usub, et teise sambaga uuesti liituda soovijate arv võib olla märkimisväärne. Ligi veerand miljoni lahkuja seas on Madissoni hinnangul vähemalt kümmekond protsenti neid, kes oleks valmis kogumist taas alustama ning mõistmaks lahkujate hoiakuid ja arvamusi taasliitumise tähtaja lühendamise kohta, tuleks korraldada uuring.

Madisson märkis, et inimesed, kes esmalt kasutasid teise samba raha põletavate finantsküsimuste lahendamiseks, nagu kõrge intressidega laenude tagasimaksmiseks või kodulaenu sissemakseks, võiksid olla nüüdseks valmis taas pikaajaliselt koguma. Samuti võib teadlikkuse kasv panna inimesi oma varasemaid otsuseid kahetsema.

"Võib juhtuda, et hetkevajadused, kogenematus või sobimatu fond viis lahkumisotsuseni. Kui pakkuda varasemat taasliitumist, on inimestel võimalus teha teadlikum valik ja vajadusel konsulteerida spetsialistidega," lisas Luminori fondijuht.

Teise sambaga taasliitumist toetab tema kinnitusel ka asjaolu, et pensionisüsteem ja -fondid on viimastel aastatel muutunud paindlikumaks. Pensionifondide kulud on vähenenud ning turule on tulnud ka passiivsed fondid, mis on kogujate seas väga populaarsed, lisaks on nüüd võimalus suurendada teise samba sissemakseid neljale või isegi kuuele protsendile, mis teeb kogumise atraktiivsemaks.

Teise fondiga taasliitumise aja lühendamist toetab ka Swedbank. Age Petter ütles, et taasliitumiseks ette nähtud kümneaastane ooteaeg tähendab investeerimise kontekstis sageli seda, et tulevane pension on märkimisväärselt väiksem.

"Aeg on investori suurim liitlane. Me ei tohiks noortelt seda võimalust ära võtta," lausus Petter.

Valitsusel kindlaid plaane ei ole

Sotsiaalminister Karmen Joller ütles kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis+", et koalitsiooni plaane pensionisüsteemiga ei saa ta veel öelda, sest need arutelud on alles ees.

"Me oleme otsustanud, et me kindlasti omavahel mõtleme. Arutame ka ekspertidega läbi ja loome strateegia, mis võimaldab inimestel ka tulevikus pensionipõlves ennast kindlalt tunda," lausus Joller.

Küsimusele, kas see tähendab, et koalitsioonileppest leiab pensionisüsteemi kohta pigem tegusõnu nagu analüüsimine, uurimine ja vaagimine, aga mitte kindlaid tegevusi, vastas minister, et leppesse on püütud ikkagi võimalikult konkreetsed tegevused panna ja analüüsilubadusi vältida.

"Meil on seal näiteks pensionide juures kirjas strateegia loomine. See ei ole lihtsalt analüüsimine, vaid ikkagi, kui me tõesti suudame luua strateegia, siis eeldame, et selle järgi ka riik edasi läheb," ütles ta.

Jolleri sõnul arutati koalitsioonileppe juures ka teise sambaga uuesti liitumise ooteaja pikkuse üle, kuid sinna juurde on tarvis korralikku finantsanalüüsi, sest tegu on riigile kuluga.

"Riik maksab ju oma osa juurde taasliitumisel. See on jällegi üks selle strateegia osa. Eesmärk on ikkagi, et meil oleks toimiv pensionisüsteem tulevikus inimestele," tõdes Joller.

Ta pani ühtlasi inimestele südamele, et riik ei pea üksi neid otsuseid tegema, vaid igaüks saab juba praegu investeerida ja koguda kas või pensioni kolmandasse sambassse.

"Kas või 20 või 30 eurot kuus kõrvale pannes annab see tulevikus väga suure mõju. Mina soovitan ikkagi vaadata üle, isegi kui see on viis eurot, kas või natukene iga kuu kõrvale panna, see on hästi oluline," lisas Joller. "Meie omalt poolt kindlasti tahame üle vaadata, mida saab riik teha inimeste toetamiseks."