Üleminekukoole on Tallinnas 20.

"Positiivse poole pealt kõik koolijuhid nentisid, et õppeaasta õnnestus paremini, kui kartsime. Eks siin on koolijuhid ja õpetajad teinud loomulikult suure töö ära, aga ka linnavalitsus omalt poolt ühe esimese otsusena tegelikult kohe suunas eestikeelsele õppele ülemineku toetusprogrammi täiendavaid rahalisi vahendeid, et õpetajaid palgata nii lasteaedadesse kui ka koolidesse, ja sellel on olnud kindlasti positiivne mõju," rääkis Ossinovski.

"Loomulikult muresid on palju ja põhiliselt puudutavad nad muidugi neljandaid klasse, kus eesti keele oskuse tase lastel on madal ja sellest tulenevalt kuhjuvad nii õppeedukuse kui ka vaimse tervise mured. Muidugi on probleemiks ka see, et mitte kõik õpetajad ei ole vastu pidanud pingele ja on õppeaasta kestel lahkunud," rääkis linnapea.

Ossinovski ütles, et riik ei valmistanud haridusreformi kuigi süsteemselt ette, näiteks mis puudutab õppevahendeid.

"Spetsiaalselt adapteeritud õppevara koolidel ei ole, nii et ka siin on Tallinna linn aktiivselt oma metoodika kompetentsikeskuse kaudu neid lünkasid likvideerinud. Hetkel loome spetsialiseeritud õppevara just järgmisesse õppeaastasse vaatavalt," rääkis Ossinovski.

Samuti märkis linnapea, et Eesti on käivitanud ühe suurima ja olulisima haridusreformi taasiseseisvunud Eesti ajaloos, aga riik ei ole loonud ühtset õppetöö kvaliteedi monitoorimise süsteemi.

"See on groteskne olukord. Öeldakse, et las kooli pidajad vaatavad. Tallinnas me püüamegi tõesti luua oma süsteemi, teades, et kõik omavalitsused seda kindlasti teha ei suuda," lausus Ossinovski.

Hariduslik segregatsioon püsib

Samas tunnistas Ossinovski, et praegune haridusreform ei lahenda haridusliku kihistumise probleemi.

"Hariduslik segregatsioon ongi ju Eesti lõimumisprobleemide tuum ja mina olen rääkinud juba varsti 10 aastat, et meil on vaja liikuda ühtse Eesti kooli suunas,
kus eesti- ja venekeelsed lapsed õpivad koos. See on ka olnud minu suurim kriitika selle reformi suhtes, et tegelikult ta ei lahenda seda küsimust. Kui midagi ei muutu, siis meil ajapikku kujuneb välja ikkagi kaks koolisüsteemi: eestikeelne kool eestlastele ja eestikeelne kool venelastele, ja see kindlasti ei ole ei mõistlik ega adekvaatne. Sellest tulenevalt peab ühtse kooli poole liikuma," rääkis Ossinovski.

Linnapea sõnul on Tallinnal kavas ka vastavad sammud selles suunas.

Üleminekukoolidesse eesti lapsi suunama ei hakata.

"See on selgelt sõnastatud, et üleminekukoolidesse ei määrata eesti emakeelega lapsi. Ma arvan, et see on igati mõistlik. Tegime siin väikse
katse seda vabatahtlikult soodustada, et osadesse venekeelsetesse koolidesse eestikeelsed klassid teha, kuhu siis oodati ka eesti emakeelega lapsi, aga see huvi oli tagasihoidlik, mis iseenesest on ka ootuspärane," rääkis linnapea.

Küll aga märkis linnapea, et üha rohkem Tallinna venekeelsete perede lapsi valib kooliks eestikeelse kooli.

2022. aasta 12. detsembril võeti riigikogus vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus ehk eestikeelsele õppele ülemineku seadus.

Seaduse järgi algas mullu septembris senistes n-ö venekeelsetes koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides järkjärguline üleminek eestikeelsele õppele, mis peaks eeldatavasti lõpule jõudma 2030. aastal.

Esimestena läksid eestikeelsele õppele üle koolieelsed lasteasutused tervikuna ja üldhariduskoolide esimesed ja neljandad klassid.