Kortermajades kindlustavad korteriomanikud kodukindlustusega oma korteri sisemuse – seinad, põrandad, sisustuse ja tehnika. Kodukindlustus ei paku kindlustuskaitset aga hoone ühisomandis olevatele osadele nagu katus, trepikoda, kandvad konstruktsioonid ja muu selline. Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on vaid pooltel korteriühistutel sõlmitud kindlustus ka ühiskasutuses oleva vara kaitseks.

"Kitsalt korteriühistute kontekstis vaadates on kümneid ja kümneid tulekahjusid aastas ja summad on suured. Ja kui võtta sinna muud kahjud juurde – looduskahjud ja torulekked, siis saame sadades neid juhtumeid kindlasti, mis aastas kortermajades toimuvad ja mille puhul on korteriühistu n-ö ohustatud kui ta ei ole korteriühistu kindlustuslepingut sõlminud."

Seega, näiteks kui tulekahju kahjustabki hoone kandvaid konstruktsioone või katust, siis ühiskasutuse oleva vara kindlustuskaitse puudumisel tuleb kõik kulud kandvate konstruktsioonide või katuse taastamiseks kanda ühistul endal.

Korteriühistute liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul saavad ühistud aru, et kindlustus on oluline. Näiteks eelmisel aastal pöördus liidu poole üle 200 korteriühistu, kes soovisid oma maja kindlustada, kuid seda teha ei saanud.

"Valdavalt ikkagi sellised mõistliku kindlustusriskiga karbikindlustuse mõistes kivihooned, betoonhooned. Ja kui me saatsime selle info edasi nende ühistute andmetega kõikidele suurematele kindlustusseltsidele üle Eesti, siis meie üllatuseks me ei saanud mitte ühtegi pakkumist."

Andres Piirsalu leidis seevastu, et eelkirjeldatud hange oli korraldatud ebapädevalt. Muuhulgas olid kindlustusandjate hinnangul selle hanke korraldamise juures ka mõned õiguslikus mõttes küsitavad aspektid, mis peletasid kindlustusandjad protsessis osalemisest eemale.

Jaadla sõnul mõjutavad korteriühistute huvi ka minevikust nähtud praktikad, kus protsessid on jäänud venima.

"Me teame siin Tallinnas mõne ühistu näitel, kus kindlustushüvitise välja maksmine, õnnetuse korvamine on aastaid veninud ja sellised halvad praktikad kindlasti sellist kindlustushuvi ei tõsta."

Samuti on Jaadla sõnul turul kortermaju, millele näiteks halva konstruktsiooni või kehva tuleohutuse tõttu on keeruline kindlustuslepingut saada.

"Puitmajadel on keerulisem ja kui nad on ka veel sellises mitte kõige paremini rekonstrueeritud seisus, siis kui ühistute poolt vaadata, siis on siin kindlustusseltside huvi leige. Tahetakse ikka võrdlemisi madala riskiga," ütles Jaadla.

Piirsalu tõdes, et turul on tõesti ka hooneid, mille olukord on nii hull, et kindlustada ei saagi, aga pigem on tegemist eranditega ja üldjuhul on enamikel korteriühistutel võimalik kindlustuskaitset küsida ja seega ka saada.

"Näiteks äsja lõppes kindlustusseltside liidu korraldatav rahastuskampaania, kus korteriühistu saab taotleda toetust kortermaja tuleohutuse parandamiseks. Selliseid meetmeid kindlasti leiab teisigi ja kui see tuleohutuse olukord paraneb, siis kindlasti on ka võimalus kindlustuslepingu sõlmimiseks olemas," märkis Piirsalu.