Kinshasa läbirääkimiste ulatus Washingtoniga on äärmiselt ambitsioonikas ning ühendab endas USA ettevõtetele juurdepääsu andmise olulistele maardlatele vastutasuks investeeringute eest taristusse ja kaevandustesse ning püüdlused lõpetada 30 aastat kestnud konfliktile Rwandaga piirnevates piirkondades, kirjutas Financial Times (FT). Kongo DV-s on liitiumi-, koobalti- ning nioobiumi ja tantaali sisaldava koltani maardlad.

Kaks läbirääkimistele lähedal seisvat inimest ütlesid, et investeerimisleping USA-ga ja eraldi rahuleping Rwandaga on võimalikud juba juuni lõpuks. aga takistused on endiselt märkimisväärsed, tõdes FT.

USA loodab taas jala ukse vahele saada Kongo DV kaevandussektoris, mida on Hiina domineerinud alates Pekingi ja Kinshasa vahelisest mitme miljardi dollari suurusest infrastruktuuri kaevandamise lepingust 2008. aastal.

Kongo DV kaevandusminister Kizito Pakabomba ütles Financial Timesile, et leping USA-ga aitaks mitmekesistada riigi partnerlussuhteid, vähendades Kongo DV sõltuvust Hiinast oma tohutu väärtusega maavarade kaevandamisel.

Leping võiks luua ka aluse koostööle Kongo DV ja tema naabrite, sealhulgas Rwanda vahel metallide ekspordi ja töötlemise alal.

Kuid märgiks läbirääkimistega kaasnevatest pingetest oli Kongo DV esindajate kinnitused, et Rwanda osalemisest Kongo maavarade kaubanduses ei saa juttugi olla enne, kui rühmituse M23 mässulised on lahkunud jaanuarist saadik okupeeritud territooriumilt Kongo DV-s ja Rwanda väed, kes neid väidetavalt toetavad, on oma tegevuse piirkonnas lõpetanud.

Rwandat on pikka aega süüdistatud julgeolekukaalutluste kasutamises oma piiril suitsukattena Kongo DV ressursside, sealhulgas mobiiltelefonides kasutatava koltani komponentide ja kulla röövkaevandamiseks. Rwanda presidendi Paul Kagame valitsus eitab M23 mässuliste toetamist, väites samal ajal, et tema armee kaitseb end vaenulike jõudude eest.

Läbirääkimistele lähedal seisvad isikud ütlesid, et Kigali näeb läbirääkimisi võimalusena legaliseerida juurdepääs Kongo ressurssidele ja meelitada ligi USA investeeringuid oma olemasoleva metallitöötlemise laiendamiseks. Kuid enne sellise väljavaate kaalumist soovib Kinshasa kõigepealt taastada kontroll kaotatud territooriumi, sealhulgas Goma ja Bukavu linnade üle.

"Meil oleks seda väga raske aktsepteerida, eriti kuna [Kongo DV-s] on endiselt Rwanda väed ja M23 väed tegelevad endiselt kuritarvitustega," ütles Kongo kõrge ametnik, kes palus oma nime mitte avaldada.

Kagame pressiesindaja Yolande Makolo ütles, et "Rwanda kaitsemeetmed" piiril "on vajalikud seni, kuni ohud ja ebakindluse põhjused Kongo DV-s püsivad". Tema sõnul on mis tahes rahulepingu kuupäevast olulisem see, et see "tegeleks algpõhjustega ja oleks pikaajaline". Kuid Makolo lisas, et Rwanda suhtub USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni lähenemisviisi optimistlikult.

"Piirkonna riikide vaheline majanduskoostöö, mis kasutab ära meie vastavaid tugevusi ja toob kasu kõigile meie inimestele, on see, mida me ise oleme alati selle mandriosa jaoks ette näinud. Seetõttu oleme sellele protsessile pühendunud," ütles ta.

Läbirääkimistele lähedal seisev isik ütles, et Trumpi Aafrika saadik ja tema tütre Tiffany äi Massad Boulos kutsus järgmiseks nädalaks Washingtoni kokku uue läbirääkimisvooru, et erimeelsusi lahendada.

Boulos, kes kohtus aprillis Kinshasas Kongo DV presidendi Félix Tshisekediga ja Kigalis president Kagamega, ütles eelmisel nädalal, et ta esitas mõlemale poolele rahulepingu esimese mustandi.

USA välisministeeriumi pressiesindaja ütles: "Mõlemad osapooled on pühendunud tööle, et leida rahumeelseid lahendusi Kongo DV idaosa konflikti põhjustavatele probleemidele ja suurendada loodusvarade tarneahelate läbipaistvust. Mõlema riigi territoriaalse terviklikkuse austamine on protsessi keskmes."