Neljapäeval valitsuses kokku lepitud hädaolukorra seaduse alusel olemasolevatesse hoonetesse, olgu nendeks elamud, büroopinnad, või kaubanduskeskused, varjendit rajama ei pea.

Küll aga peab omanik koostama varjumisplaani ning kui võimalik, siis kohandama mõne ruumi ümber varjumiskohaks.

"Kui on vaja varjuda, siis aega on väga vähe. Siis ei ole aega joosta majast välja. Kui vaatame ka seda, et Ukrainas õhurünnakud on eelkõige öistel aegadel, siis see on oluline, et nendes hoonetes, kas see on inimese kodu või töökoht, on loodud see võimalus," lausus siseministeeriumi asekantsler Tuuli Räim.

Varjumiskohas peab olema piisavalt puhas ja kuiv õhk, vähemalt kaks väljapääsu ning tugevad piirdekonstruktsioonid.

"Me peame alustama väga lihtsatest asjadest. Esmalt tuleb keldrid korda teha. Keldrid kipuvad tihti olema panipaigad, kuhu pannakse üle jäävat kola. Ja tihti need takistavad ka liikumisteid. Teiseks teemaks, mis peame ära kaardistama, et millises olukorras meie keldrid on: palju väljapääse, palju on üldse võimalik majatüüpidele varjumiskohti rajada, sest majad on ehitatud erinevatel aastatel ja ka keldrite konstruktsioon ja ülesehitus on erinev," rääkis korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Tulevikus valmivatesse hoonetesse peab tulema aga mitte varjumiskoht, vaid varjend, mille konstruktsioon oleks piisavalt tugev, et kaitsta sinna varjunud inimesi nii plahvatuse, lööklaine kui ka õhusaaste eest.

On oodata, et uusarendused kallinevad seetõttu kuskil kolm protsenti, aga võib-olla palju rohkemgi. Tõsi, kui uuele hoonele ehitusluba taotleda veel enne 2028. aasta suve, siis varjendit rajama ei pea.

"Täna on väga palju projekte arendajatel sahtlites, mis, ma usun, võetakse sealt välja ja enne seda varjendi nõude tähtaega sisse antakse. Ehk et see pakkumine lähiaastatel tuleb päris suur. Samas kui see varjendinõue jõustub, siis tekib sealt kindlasti paus, kus on oluliselt vähem ehitusloaga projekte," lausus ehitusettevõtte Arco Tarc juht Lauri Männiste.