Euroopa Komisjon tuli eelmisel kuul välja ettepanekutega, mille järgi lubataks liikmesriikidel suunata kaitsevaldkonda euroraha, mis on Eestile eraldatud hoopis teisteks eesmärkideks.

Jutt käib ühtekuuluvuspoliitika toetustest, mis eraldati Eestile sellel eelarveperioodil ning mis peab olema ära kasutatud 2029. aasta lõpuks.

Euroopa Liidult saadud 3,4 miljardist kolmveerandi on Eesti praeguseks juba ka kasutusse võtnud. Veerand ehk 812 miljonit eurot on aga veel kohustustega katmata ning sellest omakorda veerandi ehk 200 miljonit eurot otsustas valitsus neljapäeval suunata lähiaastatel kaitsevaldkonda.

See on näiteks raha regionaalarengufondist, mis on eraldatud Eestile, et toetada majandusarengut vähemarenenud piirkondades, või raha sotsiaalfondist, et võidelda vaesuse vastu ning parandada ligipääsu haridusele. Samamoodi on see raha plaanitud kõikvõimalikeks keskkonnainvesteeringuteks, nagu näiteks kortermajade renoveerimiseks.

Rahandusministeerium on arvutanud nüüd kõigi ministeeriumide puhul ka välja, millises mahus nad peavad ühtekuuluvuspoliitika raha kaitsevaldkonda suunama.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige ütles, et olemuslikult on nende ministeeriumi jaoks tegu kärpeülesandega. "Aga lihtsalt väga olulise ja hea eesmärgi nimel," lisas ta.

Kliimaministeerium peab kaitsesse suunama 85 miljonit eurot, haridus- ja teadusministeerium 38 miljonit, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 24 miljonit, sotsiaalministeerium 17 miljonit, regionaal- ja põllumajandusministeerium 16 miljonit, justiits- ja digiministeerium 14 miljonit, kultuuriministeerium ja riigikantselei mõlemad kolm miljonit eurot.

Rahandusministeerium selgitas, et ministritel on aega 22. maini, et esitada rahandusministeeriumile konkreetsed ettepanekud, milliseid seni plaanitud tegevusi muuta või üldse ära jätta, et euroraha saaks suunata kaitsevaldkonda.

Valitsuse lauale otsustamiseks jõuavad ettepanekud rahandusminister Jürgen Ligi sõnul 29. mail. "Tolleks hetkeks peavad detailid olema juba üsna paigas ja igasugune nurin juba vaibunud," ütles ta.

Rahandusministeerium määras ministeeriumidele ülesanded proportsionaalselt vastavalt sellele, kui suure osa nende valdkond üldse kogu ühtekuuluvusfondide rahapotist moodustab. Seetõttu said kõige suurema ülesande ka kliimaministeerium ning haridus- ja teadusministeerium.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Kadri Tali ütles, et ametnikud on ministeeriumides temale teadaolevalt koostatud ministritele ka esmased ettepanekud, millistelt eelarveridadelt võiks euroraha kaitsevaldkonda suunata.

Euroraha on kasutamata näiteks täiskasvanuhariduses ja noortevaldkonnas

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige rääkis, et nende ministeerium on teinud praeguseks ära välisvahendite kärpeanalüüsi ning kirjeldanud minister Kristina Kallasele ära võimalused, kuidas see 38 miljonit eurot võiks kokku tulla. Ta rõhutas, et ühtegi otsust ei ole tehtud.

Kantsler rääkis, et nende haldusalas on mitu valdkonda, kus nad ei ole jõudnud veel planeeritud tegevustega alustada ehk kus see Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide raha on kasutamata. Ta tõi näitena täiskasvanuhariduse, teaduse ning tegevused noorte- ja keelevaldkonnas.

Laasi-Õige rääkis, et nemad püüavad teha oma kärpevalikud nii, et ei kahjustataks ministeeriumi strateegiliste sihtide täitmist. Näiteks peetakse euroraha kaitsevaldkonda ümber suunates silmas teaduseelarvet.

"Suurim hulk kasutamata raha on tegelikult meil teaduse real. Aga siin kaitsevaldkonda teaduseraha suunamisel on vaja jälgida valitsuses kokku lepitud ühe protsendi SKT-st kokkulepet. See tähendab, et kui me raha eraldame kaitsevaldkonda, siis me peame olema ka kindlad, et see raha jääb ka kaitsevaldkonnas teadusarendustegevuse elluviimiseks," rääkis ta. 

Kantsler ütles, et välistatud on euroraha suunamine kaitsesse eesti keelele ülemineku puhul. Rohkem ta midagi praegu välistada ei saanud.

"Ma jääksin praegu ainult selle juurde, sest see, kuidas see 38 miljonit eurot kokku joonistub, on kahe nädala küsimus. Kui ma täna toimunud vestluste baasil midagi lukku löön, siis ei ole see aus, kui me seda hiljem korrigeerime. Keel on üks. Teadus on teine, aga kogu ülejäänud palett on ümber vaatamisel," rääkis ta.

Laasi-Õige ütles, et lisaks kasutamata eurorahale uuritakse haridus- ja teadusministeeriumis ka seda, mil määral saaks kaitsevaldkonda suunata raha sealt, kus tegevustega on juba alustatud.

"Me vaatame ka neid programme, kus tegevused on käivitunud, aga nad ei ole täiel mahul veel töösse läinud ja kus me näeme, et meil on võimalik teatud protsentide raames eraldisi teha ilma, et me kahjustaksime oma strateegiliste eesmärkide elluviimist," ütles Laasi-Õige.

Kultuuripärandi digiteerimise raha küberturvalisusesse?

Justiits- ja digiministeerium plaanib kaitsevaldkonda suunata ümber 14,4 miljonit euro ulatuses seni lepingutega katmata ühtekuuluvusfondide raha.

Minister Liisa Pakosta sõnas, et kaitsevaldkonda saaks suunata näiteks raha, mis varem oli mõeldud raamatute digiteerimisele.

"10 miljonit eurot on seal juba eraldatud. See tõenäoliselt võib olla jah üks nendest asjadest. Aga kuna me räägime veel jagamata karu nahast ehk sellisest rahast, mida ei olegi veel laiali jagatud, siis see üldsuund on siin pehmematest eesmärkidest kõvematesse eesmärkidesse," ütles ta.

Pakosta tõi kõvemate eesmärkide puhul näiteks välja näiteks küberturvalisuse.

Kultuuripärandi digiteerimises on riik seadnud endale varem eesmärgi, et 2029. aastaks on suuresti tänu rahvusraamatukogule või rahvusarhiivile digitaalsena kättesaadav 55 protsenti Eesti mäluasutustes olevast kultuuripärandist. 2023. aasta lõpus oli digitaalsena kättesaadav 42 protsenti.

Suur hulk kasutamata euroraha on seotud kortermajade renoveerimisega

Kõige rohkem on Euroopa Liidult ühtekuuluvusfondide raha saanud kliimaministeerium, mistõttu peavad nemad ka kõige suurema osa suunama valitsuses kokkulepitu järgi kaitsevaldkonda.

Kliimaministeeriumi ülesanne on leida maikuu jooksul kokku 85 miljonit eurot kaitse hüvanguks.

Ministeeriumist ei õnnestunud siiski reedel kommentaari saada, et kuidas on plaan see ülesanne ära täita või millistes valdkondades üldse kõige rohkem ühtekuuluvusfondide raha on kohustustega katmata. Kliimaministeeriumi kommunikatsioonijuht ütles, et sellest kõigest on veel vara rääkida.

Rahandusministeeriumi andmetel on üks peamisi valdkondi, kus ühtekuuluvusfondide raha on veel kasutamata, aga hoonete energiatõhusus ehk kõikvõimalikud hoonete renoveerimistoetused.

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ütles reedel Vikerraadio saates "Uudis+", et praegu on kindel, et ministeeriumil on olemas raha sel aastal toimuva korterelamute renoveerimise toetusvooru jaoks.

Jaanisoo ei vastanud aga otseselt saatejuht Arp Mülleri küsimusele, kas raha on olemas ka järgmiseks ning ülejärgmiseks aastaks ning kui suur osa sellest rahast annaks suunata hoopis kaitsevaldkonda.

"Mina ikkagi kaitsen ju oma valdkonda. Mida rohkem raha korterelamute renoveerimisse läheb, seda kiiremini me oma energiasõltumatuse ja energiasäästu eesmärkidega edasi liigume, mis on tegelikult ka siduvad kohustused rahvusvaheliselt," ütles asekantsler Jaanisoo.

Euroraha eest ei saaks osta relvi, laskemoona ega sõjatehnikat

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Kadri Tali selgitas, et Euroopa Liidu aluslepingud ei luba ühtekuuluvusfondidest ümber suunatud raha kasutada relva ega laskemoona ostmiseks.

Küll aga saab Tali sõnul Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi rahastada ühtekuuluvusfondide rahaga näiteks kaitsetööstust, sealhulgas kaitsetööstuse taristut, kaitsetehnoloogia arendusi või sõjalise liikuvuse projekte.

Sõjalise liikuvusega seotud projektid on sellised arendused, mis aitavad sõjaväel kiiresti ja tõrgeteta liikuda ühest kohast teise – eriti üle riigipiiride. Näiteks võivad need olla teed ja sillad, mis kannataks rasket sõjatehnikat.

Kadri Tali rääkis, et komisjoni ettepaneku kohaselt saaks euroraha suunata ka tsiviilkaitsesse, nagu näiteks varjendite ja varjumiskohtade rajamisse, energiajulgeolekusse või küberkaitsesse.

Üldse saaks rahastada kõikvõimalikke kahese kasutusega projekte. Need on sellised arendused või seadmed, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel eesmärgil.

Oliver Tüür, kes täidab praegu kaitseministeeriumis kaitsevõime asekantsleri ülesandeid, vastas kirjalikult, et teoreetiliselt saaks selline kahese kasutusega seadeldis olla ka näiteks radar, mida saab kasutada ka lennujuhtimises. Samamoodi ka näiteks laevad, mida saaks kasutada nii mereväes kui ka tsiviilotstarbel.

Kadri Tali rahandusministeeriumist ütles, et kaitsesse suunatav eurorahastus ei läheks NATO arvestuses kaitsekuludena siiski arvesse, kuna NATO meetod välistoetusi arvesse ei võta.

See tähendab, et kui valitsus otsustab suunata kaitsesse viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis on ühtekuuluvusfondidest kaitsesse suunatud raha näol tegu lisaboonusega.

Siseministeerium suunaks euroraha varjenditesse ja varjumiskohtadesse

Samal ajal kui osas ministeeriumides pannakse kokku nimekirja sellest eurorahast, mida plaanitakse suunata kaitsevaldkonda, panevad teised ministeeriumid jälle kokku nimekirja nendest ideedest ja tegevustest, kus võiks selle raha järgneva nelja ja poole aasta jooksul ära kasutada.

Eeskätt vaadatakse siin kaitseministeeriumi poole, kuid oma soovide nimekirja on kokku panemas ka siseministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

MKM peab rahandusministeeriumi antud ülesande järgi suunama kaitsevaldkonda näiteks 23 miljonit eurot ühtekuuluvusfondide raha. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rääkis aga, et kuna kaitsetööstus on osa strateegilisest kaitsevõimest, siis arutatakse seda, mil määral annab raha lihtsalt sinna valdkonda ümber tõsta.

"Nüüd tulebki kokku leppida, kas ja milline raha liigub kaitsetööstuse kiiremaks arenguks ning mis raha liigub otse kaitseministeeriumi alla mingite võimete arendamiseks," ütles Keldo.

Keldo andis ka ülevaate, millistest valdkondadest majandusministeeriumis saaks raha üldse kaitsetööstusesse liikuda.

"Ei ole saladus, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi struktuurifondid on kõige rohkem seotud ettevõtlusega, väikeettevõtlusega, digitaliseerimisega, tootearenduse, innovatsiooni ning näiteks starditoetustega," lausus ta.

Siseministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Tairi Pallas märkis, et siseministeerium soovib kaitsevaldkonda ümbersuunatavat raha saada näiteks selleks, et tõsta selle abil riigis elanikkonnakaitse võimet.

Eeskätt puudutab see tema sõnul plaane, mis on seotud varjendite ja varjumiskohtade rajamisega. Varjend on tugev ja spetsiaalselt ehitatud kaitseehitis, varjumiskoht aga tavaline koht, kuhu saaks ohu eest ajutiselt peitu minna, näiteks maja keldrikorrus.

Tegelikult pole veel täpselt teada, milleks euroraha kasutada saaks

See, milleks täpselt ühtekuuluvusfondide raha tohib kaitsevaldkonnas suunata, pole tegelikult veel üldse lõplikult teadagi.

Euroopa Komisjon tegi aprilli alguses oma ettepaneku nende tegevuste kohta, milliseid kaitsevaldkonnaga seotud tegevusi võiks ümber suunatud eurorahast rahastada. Lähtudes peamiselt sellest ettepanekust visandavad jõuministeeriumid ka nägemuse sellest, kus seda euroraha võiks kasutada.

Brüsselis paiknev Euractiv kajastas neljapäeval aga, kuidas nii mõnelgi liikmesriigil on veel mõtteid, kuidas ühtekuuluvusfondide raha võiks kaitsevaldkonda suunata.

Kreeklased soovivad näiteks, et lisaks kahese otstarbega taristuprojektidele, nagu teed või raudtee, saaks rahastada ka ainult sõjaväeliseks otstarbeks mõeldud taristuobjekte, nagu sõjaväekasarmuid.

Prantslased soovivad aga, et taristuinvesteeringute all saaks arvesse võtta ka sadamaid, lennujaamu ning näiteks allveekaableid.

Riigieelarve osakonna juhataja Kadri Tali selgitas, et pärast seda, kui valitsus on 29. mail otsustanud, kuidas ühtekuuluvusfondide raha kaitsevaldkonda suunata, saab Eesti alustada Euroopa Komisjoniga esialgseid arutelusid raha kasutusele võtmiseks.

Eesti saab siis komisjoniga läbi arutada, kus täpselt saaks raha kasutusele võtta ja kus mitte. Paralleelselt käivad läbirääkimised ka Euroopa Nõukogus ja Euroopa Parlamendis.

Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament loodavad Tali sõnul enda seisukohad kogu teemas paika panna jaanipäevaks, pärast mida algavad läbirääkimised institutsioonide vahel.

Rahandusministeerium loodab praegu, et lõplik kokkulepe ühtekuuluvusfondide raha suunamiseks kaitsevaldkonda sünnib Euroopa Liidus sügiseks. Kui kokkulepe on sündinud ja komisjonile on esitatud ametlik rakenduskava kaitsevõime investeeringute suurendamiseks, saab ka raha kasutusele võtta.

Ainuke ühtekuuluvusfondidest, mille raha praeguse ettepaneku järgi kaitsevaldkonda suunata ei saa, on õiglase ülemineku fond.

Kaitsevaldkonda ümber suunatud euroraha peab olema Tali sõnul ära kasutatud 2029. aasta lõpuks ehk kahe aasta jooksul pärast Euroopa Liidu 2021–2027 eelarveperioodi lõppu.