Asjaolu, et Tallinnas Toompeale viiva tänava all asub Rootsi-aegne kaitserajatis ehk Wismari raveliin koos käikudega, sai linnale teatavaks juba 2003. aastal, kui Kaarli kiriku kõrvale uut kortermaja rajama hakati. Ent siis müüriti leid taas kinni. Nüüd avasid käigud end hoopis teisest küljest, Harjumäe poolt, ja seekord vajavad need juba arheoloogide põhjalikumat sekkumist, et Toompea tänav sisse ei variseks, sest tugimüürid on hakanud varisema.

"Hetkel me oleme alustanud siis mõõdistamise ja uurimistöödega, hakkame tegema varsti geoloogilisi puurimisi, et selgitada, millele need käigud täpsemalt toetuvad ja kui paksud on siis võlvid Toompea tänava pinnast mõõtes," sõnas Tallinna linnaplaneerimise ameti arheoloog Ragnar Nurk.

Selle Wismari raveliini käigud on umbes paarsada meetrit pikad. Näiteks sellest käigust siin saab Hirveparki kuni Taani saatkonnani ning teise käigu juurest saab Kaarli kirikuni. Aga Brookusmäelt Piritale ei vii ükski neist.

"See paiknes Tallinna rootsiaegse peavärava ees, siis toomvärav asus seal, kus praegu Toompea tänav üles Toompeale jõuab. Kindluse perioodil olid siin siis puust sillad, mis läksid üle selle raveliini," lausus Nurk.

Rootsi kuninga Karl XII plaanid Tallinna kaitserajatistega olid grandioossed. Plaanis oli rajada 11 bastionit, aga siis tuli Põhjasõda peale.

"Valmis jõuti ehitada kolm - Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid. Lisaks siis veel raveliinid ja väiksemad muldkindlustused ja ideaal oleks olnud see, et nende bastionite all, mis siis kogu linna ümbritsevad, on käigud ja põhimõtteliselt saad siis käiku mööda teha linnale tiiru peale," ütles Tallinna linnamuuseumi vanemkuraator Toomas Abiline.

Käike ei rajatud mitte maa alla, vaid maa peale, mille kohale kuhjati siis tohutus koguses mulda bastioniteks. Praeguseni on alles umbes 1,5 kilomeetrit käike maa all. Tollal oli neil palju funktsioone.

"Nende Tallinna bastionikäikude põhifunktsioon oli ikkagi see, et nad pidid takistama vaenlasel nende kindlustuste, nende muldkindlustuste alla kaevuda ja sinna miine panna, kui vaenlane üritas läbi selle kindlustuse müüri tulla, siis kaitsjad olid kohe siin vastas," ütles Nurk.

"Raveliinist sai tule all hoida ka kogu vallikraavi tegelikult. Mõlemale poole, nii et väga vajalik kindlustus," lisas Abiline.

17. sajandi lõpus rajatud bastionikäigud olid kasutuses 19. sajandi keskpaiga ehk Krimmi sõjani. Ent vaja on neid läinud hiljemgi. 1944. aasta märtsipommitamise ööl varjus neis üle tuhande inimese, keda paksud müürid päästsid. Ka nüüd saaks neid vajadusel varjendina kasutada.